Kokreetsemalt Res Publica e-populismist
Nagu üks terane kommentaator märkis on Res Publica kodulehele tekkinud konkreetsem ülevaade “tasuta” internetist, kust jääb WiFi variant välja – doteeritaks mingit salapärast “baasühendust”.
Milleks selline dotatsioon ja ümber jagamine?
Linn maksaks ainult ühenduse eest (mis asi see “baastase” veel on…56 kbit/s?), kuid ma väidan, et ühendus eest maksmine on märksa väiksem probleem kui modemi ja arvuti eest maksmine. Lisaks, kui internet inimestele niivõrd väärtuslik on nagu Res Publica väidab, siis on isegi 300 krooni pisiraha, mis peaks leiduma igal vähegi mõtleval inimesel interneti jaoks, sest see lihtsalt tasub ennast ära.
Antud initsiatiiv on Res Publica poolt suunatud ikkagi madalama sissetulekuga inimestele (“võidavad madalama sissetulekuga inimesed, kelle jaoks ligipääs internetile võib tähendada võrdseid võimalusi jõukamatega või isegi aitab leida tasuvamat tööd”) Kui madalama sissetulekuga inimene ei saa endale lubada interneti kuutasu maksmist, siis kust võtab ta raha arvuti ja modemi jaoks?
Kas üksi elavatele inimestele ei makstagi internetitoetust, sest lugeda võib kodulehelt ainult laste ja perekondade kohta? Samas jääb mulle täiesti arusaamatuks, miks doteerida varakamate inimeste interneti kasutamist, mida “tasuta” internet kahtlemata tähendab?
Kust tuleb raha? Kas mingeid makse tõstetakse või jääb midagi muud tegemata?
Kas mitte ei tähenda selline dotatsioon vähemalt avalduste kirjutamist, mis suurendab bürokraatiat või registreeruvad inimesed äkki internetis (heh)? Mis sai loosungist “Vähem õigusakte, vähem ametnikke, vähem bürokraatiat”?
Selle asemel, et inimeste makse vähendada, neil endil lasta otsustada, mis neile tähtsam on, kas rikkalikum toidulaud, mõni uus vajalik riideese või internet, toimub mingi erakonna poolt suurte loosungitega raha ümber jagamine sinna, kus paljudel teda üldse vaja pole.
Haiglane on poliitika, mis lähtub oletusest, et inimesed ei tea ise märksa paremini, mis enda sissetulekuga teha kui erakond, mis inimestelt nende teenitud raha ära võtaks ja interneti doteerimiseks suunaks.
Huvitav on ka riigihanke küsimus, sest sisuliselt võetakse sul valiku võimalus ära: sa kas kasutad firma X (kaabel) teenust ja saad dotatsioon või kasutad firma Y (ADSL) teenust ja ei saa midagi. Kui oled praegu firma Y klient ja sul on vastav varustus ostetud, siis linnalt dotatsiooni saamiseks pead ostma/rentima uue varustuse. Huvitav, kuidas niigi madalapalgaline inimene sellist kulutust endale lubada saab?
Seega saab näiteks mõnes piirkonnas turust väiksemat osa omav firma teha arvutuse, et nad saavad pakkuda odavamat hinda, sest kliendid on sunnitud neilt varustust ostma või rentima ning kataksid odavamat pakkumist võimaldava hinnavahe seadmetega.
Paljudes piirkondades on aga üks teenusepakkuja, kes võib riigihankesse keerata täpselt sellise hinna nagu ise tahab – kaotada pole midagi, sest kui riigihange ebaõnnestub jätkab ta vanamoodi edasi.
Ja lõpetuseks, kui mul on teenusega probleem, siis kelle poole ma pöördun – teenusepakkuja või linna poole? Teenusepakkuja saadab sind viisakalt pikalt, sest saad “niigi odavalt” ja linn peab avama oma tehnilise toe keskuse või palkama juurde bürokraate, kuid siit vaatab jälle vastu üks Res Publica valimisloosung.
Kui tõesti ei saa ilma populistliku poliitikata hakkama, on mingi haige vajadus midagi doteerida, siis kuidas oleks vee või elektriga? Vähemalt valdaval enamusel tallinnlastest oleks võimalus sellest kasu saada.
Aga vesi ja elekter ei ole ju piisavalt “seksikad”!
Categorised as: ...
Mind kohe huvitab kaugele on võimalik jõuda:
1. Tõepoolest on imelikul kombel wifi väljas mis on minu meelset rumal plaan aga olgu kellele meeldib ema kellele tytar.
2. Baasõhendus võib olla mis tahes Olgu see või 96 mis piisav lugemaks, saatmaks kirju jms pisitegemisi
3. Raha riistvara muretsemiseks tulebki kokkuhoitud summadelt ühendusele
4. Hoiame end siiski vaos seda enam et tahad ka Platsi käest vastust see et vigastest ja neegritest programmis ei kirjutata ei tähenda et nemad oleksid sealt välja jäänud
5. Linna teenused ei saa( EI TOHI) olla suunatud ainult ühele elanikkonna grupile a’la Savisaare pensionitõus…
6. Mnajhh nõus sinuga et rahastamisallikad peavad olema avalikud ja selged. Siia tahan kindlasti lisada, et terve eelarve peab olema kogu oma kulude ja tuludega läbipaistev
7. Ilmselt oled ka sina kuulnud erinevatest autentimis meetoditest peale A4 avalduse täitmisest
8. Kohalikul munitsipaal võimul pole võimalust vähendada makse sest tänane Tallinn pole kehtestanud ühtegi maksu PS kuigi juriidiline alus olemas
9. lõik on ilmselt sama mis 8
10. Sa juba palju kaugemale jõudnud so riigihankeni ja nende tingimusteni. Tunduvalt teravamalt saaksime küsida miks meid aheldatud Eesti Energia või Tallinna Vee külge siia võin veel ka lisada nt prügikoristusfirmad
ja lõpetuseks Helpdeski pole ka paljudel täna toimetavatel teenuse pakkujatel.
ja muideks Elektri ja vee doteerimine oleks palju seksikam sest seda jagavad kõik Interneti jagamise kasudest pole enamustel õrna aimugi
Loodan et sain kõikidele sinu kirja lõikudele arvamust avaldada
austusega
pilgrim
2. Mulle miskipärast tundub, et kui tegu oleks tavalise dial-up ühendusega, siis sisuliselt ostab linn teenust, millele erilist turgu enam pole. Seega saab teenusepakkuja kasutada vanu lahendusi, millest muidu inimesed huvitatud ei ole. Kas on põhjust olla selle vastu? Pigem jah, sest maksutuludest hoitakse üleval tehnoloogilist lahendust, millest muidu loobutaks. Liask jääb õhku rippuma elanik vs. töötaja küsimus, kas maksutuldest saavad ka ettevõtted odavamat interneti? Kui ei, siis kuidas on plaanis seda piirata?
Ja kui tegu on tõesti dial-up teenusega, siis argument, et see on väljaspool inimeste võimalusi, kellel on arvuti juba olemas, on jama.
3. Me ei saa tegelikult mingist kokkuhoiust veel rääkida, sest pole selgunud, mida siis õieti pakkuda soovitakse.
Aga kuidas saab kokkuhoida kulutuselt, mida sa teinud pole või millest sa huvitatud ei ole? Kui inimene interneti ei kasuta, siis 40 miljonit on tema jaoks kadunud raha, mis oleks mõne teise teenuse jaoks vajalik olnud.
4. Ma olen lihtsalt keegi, kes kirjutab piiratud lugejaskonnale internetis ja mu ego pole sellest veel nii suureks paisunud, et ma Paltsilt mingit vastust loodan.
5. Põhimõtteliselt nõus. Ma lihtsalt ei näe mingit mõtete inimestelt, kes nagunii kasutavad interneti ega näe selle eest maksmises mingit erilist kulu – raha ära võtamises, et siis see kaudselt tagasi anda. Kas tõesti ainult selleks, et mõni poliitik saaks vastu rinda taguda ja öelda, et näe, me pakume “tasuta”?
7. Põhimõtteliselt nõus.
8. Nõus, kuid linn saab avaldada survet tulumaksu alandamisele (vähemalt teoreetiliselt), mis on linna peamine tuluallikas. Kuid ma arvan, et seda päeva, kui mõni linnapea ütleb, et meil on liiga palju raha – makse tuleks langetada ja linna tulusid kärpida – lihtsalt ei tule. Poliitikute valituks osutuse määrab ikkagi see, kui palju nad suudavad midagi “teha” või jätta sellise mulje.
10. Nõus, nii Tallinna Vesi kui Eesti Energia vajavad konkurentsi, küsimus on selles, kuidas seda saavutada. Võiks küll soovitada ulatusliku erastamist, kuid ma pole sugugi kindel kas sellest piisaks konkurentsi tagamiseks. Tõenäoliselt oleks vaja kasutusele võtta veel teisigi meetmeid.
Lynne Kiesling peab energeetika alast blogi (http://www.knowledgeproblem.com/), kust võib aeg ajalt noppida päris häid ideid, mida võiks ka siin kohaldada, kuid üldiselt peab tõdema, et meie turgu on tilluke ja minu teadmised liiga piiratud, et midagi konkreetsemat kirjutada.
Ok, kuna on huvitav teema, siis riskides enda teadmatuse pool-avaliku demonstrtsiooniga mõned mõtted
Minu lootused on peamiselt rajatud tehnoloogiliste lahenduste arengule, mis võimaldavad elektrienergiat toota suht odavalt ka lokaalselt.
Mida see eeldab?
1) Jaotus võrgu erastamist
2) Maakondlike jaotuskeksuste loomist (5? 10? 20?), mis oleksid omavahel ühenduses ja võimaldaksid osta energiat kõigilt, kes seda toota soovivad (k.a. Venemaa, Soome, Rootsi, üksiküritajad) vastavalt enda vajadustele, mida võivavad ka üks teistele edasi müüa.
3) Teenusepakkujaid, kes suudavad informatsiooni agregeerida ja luua inimeste jaoks pakette, kus neil on vastavalt enda soovidele (ja võimalustele) võimalik valida pakettide vahel, kus on valida näiteks hinna ja lubatud voolukatkestuste vahel või näiteks keskkonna sõbralikuse tootmise vahel.
Kui lasta ettevõtlikud inimesed energeetika turu kallale, siis võib sealt tulla lahendusi, millega praegu ei suuda arvestadagi. Küsimus on õigusliku raamistiku loomises, mis ei piiraks vabadusi. Kaldun arvama, et mida vabamad on erinevad üksused oma vahel ostma/müüma/vahetam, seda odavam tuleb energia.
Lugesin ka selle Res Publica loo läbi. Hakkasin ise aga mõtlema sellele, et mis saab siis, kui ma tõesti tahan seda “tasuta” Internetti kasutada, kuid pean sellepärast endale uue modemi muretsema. Tõenäolisel pean, sest praegu on mul Starmani kaabelmodem, kuid kuna kaabel-TV võrk ei ole kaugeltki tervele Tallinnale kättesaadav, siis ei saa mingi kaabel-TV pakkuja seda hanget võita – tasuta Internet peab ju kõigile Tallinlastele kättesaadav olema.
Mina aga ei leia, et antud artikkel WiFi välistaks… baastase võib ka WiFi põhine olla ning see oleks kõige loogilisem ja odavam variant.
Aga spekuleerime veel natuke sellel teemal, kui WiFit ei kasutata… siis hakatakse teenust tõenäoliselt telefoniliinide kaudu edastama. Arvatavasti mingi ADSL tehnoloogiaga, sest mingi dial-up ühendus on suht mõttetu – jube palju aega kulub laadimisele ning lõppkokkuvõttes oleks see nagu pidev “järjekorras” seismine. Lisaks on tehnoloogia vana ning koormaks liinid üle, sest pakutakse ju püsiühendust.
Nii. Oletame, et tegu on siis mingi ADSL tüüpi teenusega ning ma ostan endale oma raha eest uue modemi ja kingin oma Starmani modemi sõbrale Tartus. Läheb aasta mööda ning toimub võimuvahetus linnavalitsuses. Otsustatakse lõpetada “tasuta” Interneti pakkumine ning raha hoopis koolidele tasuta “kohukeste” ostmiseks kulutada. Mis jääb siis minule… mingi ADSL modem, mida ma kasutada ei taha, sest kaabli kaudu Interneti ühendus oleks odavam. Lisaks peaksin masksma ka ADSL võrku liitumise eest täiendavalt. Nüüd peaksin siis ADSL modemist jälle lahti saama ning uuesti kaabelmodemi ostma.
Kirjeldatud olukord mulle eriti ei meeldi. Mulle meeldiks pigem see, et linn maksaks lihtsalt minu valitud teenusepakkuja arve teatud summas kinni.
olles ise selle erakonna liige pean sinuga nõustuma, et see plaan ei ole detailides veel selge. ka minu arvates on praegune kava veel läbimõtlemata ja isiklikult toetan kindlasti riigipoolset investeeringut infrasse (a la Pittsburghis), mitte konkreetse ühenduse doteerimist. Investeering nt wifi infrasse omaks ka põhimõtteliselt laiemat kasutegurit.
Ma lohutan autorit ka sellega, et ma ei ole päris veendunud praeguse plaani lõplikus realiseerumises – usun, et siin võib meetodite osas veel ees olla teravamaid arutelusid.
Praeguse plaani tõsistele puudustele vaatamata ei peaks ma seda nüüd päris e-populismiks. Minu arvates on inimestele interneti kui põhiõiguse tagamine fundamentaalselt hea mõte ning Eesti riigi väiksust silmas pidades ka täiesti reaalne. Meetodite üle aga võib ja peabki vaidlema.