VABALOG

John Hempton’i karm hinnang Baltikumile ja Swedbank’ile

I used to think Swedbank would probably survive. I now think it probably goes to zero.

Järelduseni juhatab pikem arutelu sellest, milline on Swedbank’i positsioon Baltikumis läbi Hansapanga, kuidas see on seotud meie jooksevkonto defitsiidiga (lõpuks ometi natuke konkreetsem jutt omavahelistest seostest) ja kuidas panganduskriisid fikseeritud kursiga valuuta puhul alguse saavad. Baltikumile sarnaste näidetena toob mees aga välja kriise, mis vähemalt praegu tunduvad minule üle pingutatud olevat.

Tegu on endise fondihalduriga, kes jätkuvalt ja aktiivselt investeerib. Tema analüüs põhineb valdavalt avalikele allikatele, seega on läbipaistvus üks tema blogi tugevamaid külgesid. Minu tähelepanu pälvis postitus kui seda mainisid nii Claus Vistesen kui Felix Salmon.

Tegu on tegelikult äärmiselt negatiivse stsenaariumiga (paar aastat 5-10% majanduse kokkutõmbumist) sellest, kuidas võib olukord Eestis, Lätis ja Leedus areneda ning otsustada isegi Swedbank’i saatuse. Samas tundub mulle, et paralleelid Argentiinaga pole õigustatud, sest seal olid ka avaliku sektori kulutused käest ära ning valitsus devalveeris kohaliku valuuta samas tegelikult midagi muud muutmata. Hamptoni kuvand Eestist ja eestlastest näib aga toetuvat pigem mõnele valitud näitajale ja stereotüübile kui sügavale arusaamale.

Kahjuks võib kaine ja kaugem pilk numbritele aga olla praegu märksa õigustatum kui tagasihoidlikult optimistlik veendumus inimeste suutlikkusest probleemidele loovalt läheneda ja nad ka lahendada.

Alternatiive/lahendusi: esimesel võimalusel võtta ühepoolselt kasutusele euro. Kindlasti ei ole tegu lõpliku lahendusega, kuid see võib anda olulise julgustava signaali ja ühtlasi kohaliku hinnataset distsiplineerida. Tõenäoliselt läheb see trikk läbi aga ainult ühel Ida-Euroopa riigil, seega võiks igaks juhuks juba praegu hakata ettevalmistusi tegema.


Categorised as: ...


3 kommentaari

  1. toivo ütleb:

    ma ütleks pigem et see on *väga* segane tekst.
    1. hoiused\ laenud
    2. import eksport

    kas iga piirkond peab oma arengut rahastama ainult hoiustest? kas see on samasugune seadus nagu gravitatsiooniseadus? kas iga piirkond kuidas defineerida piirkonda? kas piirkond on linn (Mustamäe tehnolinnaku exp\imp, TLN exp\ imp), riik (Eesti exp\imp) või majanduspiirkond (Eu exp\imp)?

    p.s. jah, peaks muretsema, aga pigem selle pärast et EU tervikuna ei ole väga konkurentsivõimeline.

  2. Paul ütleb:

    Kui toimub ülemaailmne kriis, kus olulisemate tööstusriikide majandus kahaneb 5-10% aastas, siis võib nii juhtuda ka Baltikumis. Kui sellist ülemaailmset katastroofi aga ei tule, siis pole usutav, et nii juhtub ainult Baltikumis.

  3. Jüri Saar ütleb:

    Toivo: VÄGA segane see jutt ei olnud…pigem lihtsalt segane, kuid ma pigem nõustun sinu kui Hemptoniga. Eriti PS’i osas.

    Paul: samuti nõus, kuid suure AGA tekitab ikkagi jätkuv likviidsuse defitsiit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga