Sotsiaalmajad ja sundüürnikud
Seoses igakevadise teetöödeperioodi algusega on praegu tööd rohkem kui küllaga ja sellest tulenevalt on ka uute postituste kirjutamine pidurdunud. Tulemas on mitmed suuremad hanked ja käivitunud on ka aastaid tagasi väljakuulutatud projektid, mis kõik nõuavad oma osa ajast ja tähelepanust.
Samas on Vabalogi piisavalt kaua kirjutatud, et osadele teemadele saab reageerida lihtsalt varasematele postitustele viidates. Üks taolisi oli hiljutine uudis, et Tallinn nuumab ehitusfirmat:
Tõsiasjale, et Tallinna linn hakkas sotsiaalkortereid nõutama kinnisvarabuumi ajal, juhtis toona tähelepanu nii linnavolikogu opositsioon kui ka mõneti ootamatult toonane keskerakondlasest linnavolikogu liige, suurärimees Endel Sifi käepikendus Tõnis Bittman.
Tallinna linna leping Raadiku Arendusega on sõlmitud 20 aastaks alates viimase maja üleandmisest, mis peaks aset leidma 2011. aastal. Leping lubab tõsta igal aastal hinda vähemalt kahe protsendi võrra. See tähendab, et lepingu kestuse lõpuks, kui majad on juba 20-aastased, on üür neis ligi 200 krooni ruutmeetri eest kuus.
Kokku maksab Tallinna maksumaksja 20 aasta jooksul firmale ühe ruutmeetri eest 37 000 krooni, samal ajal kui korterite ehitusmaksumuseks on hinnatud alla 14 000 krooni ruutmeetrist. 20 aasta jooksul maksab linn Raadiku Arendusele kolm miljardit krooni
Võiks ju väita, et headele aegadel ei osanud keegi ette näha, et olukord võib kardinaalselt muutuda ja sellest tulenevalt ka sõlmitud lepingud osutuda ootamatult paindumatuks, kuid siinkohal tsiteeriks enda poolt natuke rohkem kui poolteist aastat tagasi kirjutatut:
Munitsipaalkorterite ehitamise asemel võiks igale sundüürnikule jagada majutusvautsheri, mis kataks mingi kindla summa korteri rendikuludest. Vastavalt sellele, kas inimene on omalt poolt ise nõus midagi juurde maksma või mitte saaks ta valida endale sobiva asukoha ja hinnatasemega korteri Tallinna mitmekülgsel renditurul, kuid seda teadmisega, et miinimum (ja miks mitte ka natuke rohkem) on vautsheriga garanteeritud.
Lisaks laiemale valikuvõimalusele, mis kaasneb vautsheritega, on linnavalitsusel võimalus hoiduda kapitalimahukatest investeeringutest, mille tulemus on kõigest mõni üksik munitsipaalmaja, kust endale eluaseme leiab murdosa nendest, kes võiks munitsipaalkorterile pretendeerida.
Ühtlasi ei koguneks sarnase sotisaal-majandusliku taustaga inimesed ühte piirkonda vaid jaotuksid üle terve Tallinna, kus märksa mitmekesisemas elukeskkonnas oleks olemas kõik ajendid enda elujärje parandamiseks vähemalt ühel osal majutusvautsherite kasutajatest.
Majutusvautsherid võimaldaks sundüürnike probleemi lahendada täna ja seda igavaseks, sest vastupidiselt munitsipaalmajale, mida jätkub aastakümneteks ja mida pole keegi valmis pärast mõne aastast kasutamist lammutama, on vautsherite programm painutatavam majanduses toimuvale, kus ühelt poolt võib majanduskriis seada mitmed inimesed sarnasesse positsiooni sundüürnikega ja teiselt pool võib hoopis majanduskasv luua eeldused majutusvautsherite programmi külmutamiseks.
Categorised as: ...
Tundub, et Sul oli ja on õigus -vautšerite kasutamine on paendlikum ja linnale kasulikum.