Kuidas kajastada ravijärjekordade ajakulu rahaliselt?
Majandusteadlaste jaoks on elementaarne, et kui mingit teenust pakutakse, kuid teenuse täiemahuliseks osutamiseks vajalik finantseering puudub, siis tekivad järjekorrad. Teiste sõnadega puuduv raha on asendatakse ajaga.
Nii on tipptunnil poes kassades tekkivad järjekorrad tingitud lühiajalisest nõudluse kasvust teenuse järgi, mida pole poe juhtkonnal täiendavate kassiiride palkamise näol otstarbekas täies mahus pakkuda. Eriti kui enamus ajast on kassiire piisavalt, et keegi ootama ei pea.
Täiendavate kassiiride vajaduse maksavad kinni kliendid, kuid seda kaudselt läbi aja, mis neil kulub järjekorras seismisele. Kuna ükski klient ei pea väga kaua ootama, siis on täiendav kulu hajutatud läbi mõnevõrra pikema ostuprotsessi.
Kui poe juhtkond peab vähemalt arvestama konkurentide teistsuguse (võimalik, et kliendisõbralikuma) lähenemisega, mis ei võimalda järjekordi liiga pikaks venitada, siis sarnane konkurentsil ja alternatiividel põhinev surve avalikus sektoris puudub.
Tervishoid on üks nendest valdkondadest, kus krooniline alarahastamine tingib järjekorrad, kuid vastupidiselt erasektorile pole järjekordade pikkusi distsiplineerivat konkurentsi ega alternatiivi. Kuna raviteenust osutatakse läbi tsentraliseeritud haigekassa süsteemi, siis puudub indiviidil võimalus läbi maksude kogutud summat enda äranägemise järgi kulutada ehk valida, kas rohkem maksta ja saada soovitud teenuse kohe või oodata järjekorras ja vähem maksta.
Ebamugava või valusa terviseprobleemiga ei soovi aga keegi pikalt (rohkem kui nädal? paar?) elada ja kui vähegi võimalik, siis asutakse alternatiivi otsima. Üldjuhul tähendab see pöördumist eraarsti pole ja sisuliselt haigekassasse makstud summadest loobumist. Sisuliselt maksab patsient taolisel juhul topelt – kõigepealt haigekassale ja siis eraarstile, et saada ravitud kohe mitte poole aasta pärast.
Mõned aastad tagasi selle sama küsimuse üle mõtiskledes tekkis mõtte, et mis siis saaks kui järjekorrad formaliseerida eraldi institutsioonina ja omistada igale ravijärjekorda sattunule tema järjekorrakoha omandiõigus. Sisuliselt tekiks selle tagajärjel olukord, kus järjekorra kohti on võimalik osta, müüa ja vahetada, eriti kui keegi taolist teenust pakub.
Lundis õppides sai see mõte isegi ühe kodutöö raames väikeseks presentatsiooniks vormitud. Ma ei hakka slaide tõlkima vaid pane presentatsiooni sellisena üles nagu ta omal ajal sai tehtud:
Mõned täiendavad selgitused slaidide juurde:
- Ravijärjekorda saamine sõltuks jätkuvalt arsti heakskiidust, mis peaks oluliselt vähendama ainult rahalist tulu otsivate inimeste sattumist järjekorda.
- Ravijärjekorrad muutuks läbipaistvamaks, sest kellegi vaikselt ette poole nihutamine (läbi tutvuste) oleks oluliselt keerulisem, kui sisuliselt kõik järjekorras ootajad teostavad järjekorras toimuva üle järelevalvet.
- Kõrgema sissetulekuga inimestel on otstarbekas mitte pöörduda kohe eraarsti poole vaid proovida endale paremat kohta järjekorras osta. Tõenäoliselt on järjekorras liikumise eest otstarbekas maksta umbes 75% eraarsti külastamiseks minevast summast.
- Tehingust mitte puudutatute jaoks ei muutuks midagi, sest iga tehing toimuks kahe järjekorras viibija mitte terve järjekorraga. Sinu jaoks ei muutuks järjekorra koht küll aga inimesed, kes on järjekorras sinust ees või taga.
- Tegu oleks täiesti vabatahtliku süsteemiga, kus iga üks saaks otsustada, kas soovib üldse enda kohaga mingeid tehinguid teha või mitte. Identifitseerimine toimuks läbi järjekorranumbri, seeläbi kaitstes inimeste privaatsust.
- Inimestel on võimalik endal otsustada, mis on nende jaoks olulisem – kas kiire teenus lisatasu eest või rahaliselt kompenseeritud pikem ooteaeg. Mõnda ei pruugi terviseprobleemiga kaasnev ebamugavus täiendava nädala häirida kui ooteaeg on kompenseeritud.
- Tõenäoliselt poleks järjekorras 3. kohal asuv inimene valmis liikuma 57. kohale, kuid 5. kohale juba oleks. Kiiresti järjekorras ette otsa liikumine tähendaks mitmesammulist tehingut mitme järjekorras olijaga.
- Tehingute kasvades hakkaks kujunema ühele järjekorras ootamise päevale hind, mida saab kasutada sisendina tervishoiusüsteemi planeerimisel. Ühtlasi oleks keerulisem rääkida järjekordade lühendamisest ilma täiendavate rahaliste vahendita.
- Otsustajateks ja prioriteetide seadjateks oleks inimesed ise, kes suudavad hinnata kui kaua nad on valmis ootama ja kui palju maksma. Erinevate inimeste ajal on erinev rahaline väärtus ja järjekorrakoha ostu-müügi-vahetus võimaldaks tervishoiusüsteemi tõhusamaks muuta läbi vabatahtlike vastastiku kasulike tehingute.
Minu tagasihoidlik arvamus on, et konkreetsem ettekujutus hindadest hakkaks järjekordi loovat süsteemi õõnestama ja viiks lõpuks olukorrani, kus valdav enamus tervishoiusüsteemi kasutajatest on huvitatud isikupõhisest kindlustusest.
Taoline lahendus on kaugel täiuslikust ideaalist, kuid minu arvates huvitav mõtte, mille puudusi suudavad ehk teised paremini esile tõsta kui ma ise.
Categorised as: ...
Karta on, et ravijärjekordade müümise võimalust üritataks kohe kuritarvitada.
1. Meil on piisavalt arste, kes hakkaksid oma tuttavatele valediagnoose pannes ning neid ravijärjekorda lülitades raha teenima.
2. Neil, kes on maksevõimelised pole prestiižne taolise äriga tegelda ja aega pole kah.
3. Ravijärjekordade ostu-müügi süsteemi ülalpidamine võib iseendast kulukaks osutuda. Ostu-müügi vormistamine, statistika, probleemide, kaebuste ja pettuste lahendamine.
4. Eetiline külg -kõik müügiks, ka ravijärjekord. Mõjub vist laastavalt ühiskonna niigi nigelale moraalile?
Kindlasti on veel mitmeid küsitavusi, mis kohe pähe ei tule, kuid mõte on iseenesest huvitav. Minu arvates tasuks kusagil katsetada!
Järjekorrad ei ole ainult tervishoius, vaid see on täiesti tavaline ka erasektoris. Kui jaekaubanduses on see ehk “tipptunni” probleem, siis paljudes muudes valdkondades on see ärimudeli osa. Uut Mercedest sa salongist ei saa, vaid ootad. Pool aastat. Aasta. Mõnikord ka kauem. B2V äris on järjekorrad tavalised, nad nimetavad seda tellimisperioodiks. Viimase 10-15 aastaga on järjekorrad üleüldse muutnud trendikaks – nn laovarude juhtimine. Kui 15 aastat tagasi tootis õmblusfirma riideid prognoositust pigem rohkem, peaasi et üksi klient ilma tooteta ei jääks. Täna toodetakse pigem alla prognoositu, peaasi et midagi lattu ei jääks. See majanduslikult optimaalsem. Ja võib-olla on ka tervishoid samasugune valdkond.
[…] Ravijärjekordadega kaasnevad kulud on varjatud ja hajutatud ega kajastu Haigekassa eelarve real vaid inimeste kannatuses ja kaudsetes kuludes, mille mõjud võivad olla märksa ulatuslikumad kui ravikindlustuskontode kasutamisega kaasnevad probleemid, mis oleks vähemalt selgelt kvantifitseeritavad. Ravijärjekordade läbipaistmatus ja manipuleeritavus on järjest olulisemaks muutuvad probleemid, mis kujunevad piiratud eelarveliste vahendite juures kitsendades meditsiinilise personali palgakasvu võimalusi. Üks võimalus ravijärjekordade probleemi lahendamiseks oleks omandiõiguse seadmine ravijärjekorra kohtadele. Kuidas taoline süsteem võiks toimida olen kirjeldanud oma blogi postituses Kuidas kajastada ravijärjekordade ajakulu rahaliselt? […]