Eesti tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse uuringust: kokkuvõtteks
Eesti tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse uuring on vajalik ja möödapääsmatu olukorras, kus tervishoiusüsteemi rahastamisega kaasnevad probleemid süvenevad ja inimeste ootused ainult kasvavad. Uuring on küll üpris põhjalik, kuid surutud autorite poolt võrdlemisi kitsasse raamistikku, mis peegeldab autorite maailmavaatelisi eelistusi ja seeläbi välistab mitmete küsimuste tõsisema analüüsi. Ühelt poolt kajastatakse meelepäraste lahenduste tugevaid külgi ja potentsiaali, teiselt poolt ignoreeritakse alternatiivsete lahenduste võimalusi ja hoidutakse osa probleemide käsitlemisest. Kahetsusväärselt jäävad Eesti tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse uuringust välja mitmed lahendused, mis tugevdaks süsteemi tagasiside mehhanisme ja on olulised kulude ohjamiseks ning annaks teenuse tarbijatele vahetuma ülevaate osutatavast teenusest ning selle maksumusest.
Radikaalsed muudatused tervet ühiskonda puudutavas tervishoiusüsteemis ei ole enamusele meelepärased ega lihtsalt teostatavad, kuid see ei tähenda, et otsustust ja haldamist detsentraliseerivad ettepanekud ei vääri rahvusvahelises uuringus kajastamist. Mitmeid muudatusi on võimalik ellu viia järk-järgult ja kohandada vastavalt nende tulemuslikkusele, mis võimaldaks tõsisemad puudused välja praakida. Ilmselgelt ei ole otsuste detsentraliseerimine, inimeste valikuvõimaluse suurendamine ja hinnamehhanismist saadav tagasiside suutelised tervishoiusüsteemi kroonilist alarahastatust kõrvaldama. Samas on põhjust arvata, et kui tsentraliseeritud tervishoiusüsteemi varjatud kulud leiaks kajastamist oleks detsentraliseeritumad lahendused märksa atraktiivsemad.
Käesoleva essee eesmärk oli suunata lugeja tähelepanu puudustele, mille käsitlemine võimaldaks Eesti tervishoiusüsteemi võimalikke arengusuundi komplekssemalt käsitleda ja juhtida tähelepanu argumentidele, mis uuringus käsitlemist ei leidnud. Lühikeses essees ei ole võimalik pakkuda terviklikku alternatiivset lahendust ühe riigi tervishoiusüsteemile, küll on aga võimalik teha ükskuid ettepanekuid, mis illustreerivad alternatiivseid põhimõtteid.
Tsentraliseerimine teeb tervishoiusüsteemi jäigemaks ja kiiretele muutustele kohanemise keerulisemaks, sest planeerijad pole piiratud informatsiooni tõttu suutelised paljusid muutusi ette nägema. Detsentraliseeritud süsteemid on kiiresti muutuvas keskkonnas, kus järjest olulisem roll on uute meetodite ja lähenemiste katsetamisel, paindlikumad ja kohanemisvõimelisemad. Ainuüksi võimaluste paljusus ja nende proovimisest saadav informatsioon vahetu ja kaudse tagasiside näol on piisavalt kaalukas argument, et detsentraliseerimise võimalustele rohkem tähelepanu pöörata.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar