Huvitavaid artikleid volbriööks ja kevadpühaks
Six Rules for Dining Out – Tyler Cowen’ilt ilmus hiljuti raamat An Economist Gets Lunch, mis on saanud hulgaliselt kiitvaid arvustusi ja seda täiesti põhjendatult. Atlantic’u artiklis annab Cowen kuus soovitust (kogutud raamatust), kuidas enda väljas söömise kogemuse hinna-kvaliteedi suhtest maksimum välja pigistada. Soovituste hulka kuuluvad muu hulgas miks ilusate naervate naistega restorane on põhjust vältida ja millist toitu tellida kallites restoranides.
* * *
Can Most Cancer Research Be Trusted? – Ron Bailey kirjutab Reason’is sellest, kuidas ravimifirma Amgen uurijad üritasid korrata 53 teadusajakirjas avaldatud uurimuste tulemusi, kuid 10 aasta jooksul õnnestus see vaid kuue puhul samas kui ravimifirmas Bayer õnnestus 67 projekti puhul uurimuses toodud tulemusi korrata 20-25 protsendil juhtudest. Bailey arutleb taoliste tulemuste põhjuste üle ja lisab, et järjest rohkem kipuvad usaldusväärsemad tulemused tulema ravifirmadest mitte aga akadeemilistest ringkondadest.
* * *
A Sharp Rise in Retractions Prompts Calls for Reform – Carl Zimmer kirjutab New York Times’is paljuski samal teemal, mis Ron Bailey eelmises artiklis: järjest suurem osa teadusajakirjades avaldatud artiklitest on kas ebausaldusväärsed või sisaldavad lausa võltsitud andmeid. Artiklist selgub, et tegu pole niivõrd pahatahtlikkuse või lohakusega kuivõrd ajenditega, mida teadusajakirjad ja ülikoolid ise pakuvad. Avaldamist leivad eelkõige dramaatilisemate tulemustega uurimused, mis toovad teadlastele tunnustust ja rahastust läbi grantide.
* * *
In Europe, Where Art Is Life, Ax Falls on Public Financing – Larry Rohter kirjutab New York Times’is Euroopa riikide kahanevatest eraldistest erinevate kultuuriprogrammide finantseerimiseks nagu ka sellest, mis eelarve kärbetega kaasneb. Kõige valusamalt tabavad kärped väiksemaid gruppe, mis ei pälvi laiemat tähelepanu (tants) ning mis tegelevad pigem eksperimentaalsemate vormide ja projektidega. Välissõidud on samuti sattunud löögi alla ja näiteks ameeriklastelt oodatakse eurooplaste külla kutsumisel järjest suuremat panust. Partnerid ja koostöö on muutumas järjest olulisemaks. Näitekirjanikud on asunud kirjutama näidendeid väiksematele gruppidele, mida on odavam lavastada.
* * *
Solar industry faces subsidy cuts in Europe – Michael Birnbaum ja Anthony Fiola kirjutavad Washington Post’is taastuvenergia toetuste kärpimisest vaadeldes eelkõige Saksamaal toimuvaid muudatusi, kus heltdekäelisi toetusi on 2012. aastal ulatuslikult kärbitud. Päikesepaneelide paigaldajad on kärbetes pettunud, ent on valmis tunnistama, et paneelide hinnad on viimaste aastatega arvestatavalt langenud ja paneelide paigaldajate jaoks olid toetused sedavõrd helded, et kuhu neid täpselt paigaldati muutus teise järguliseks küsimuseks. Probleem on aga selles, et kui toetusi on juba jagama hakatud ning neile lootes hakatakse ettevõtteid rajama, siis on toetusi keeruline kärpida ilma pahaste ettevõtjate süüdistusteta.
* * *
We’re Underestimating the Risk of Human Extinction – Ross Andersen kõneles Oxfordi filosoofia professori Nick Bostrimiga sellest, kuidas inimkond alahindab inimkonna väljasuremise riske. Tegu on pikema intervjuuga, kus arutletakse muu hulgas selle üle, kuidas isegi vähese tõenäosusega riske tasub tõsisemalt võtta kui arvestada kõigi nende inimestega, kes riskistsenaariumi realiseerumisel jääks sündimata, ja selle üle, kuidas vaatluse valikuefekt mõjutab meie riskitaju, mille tulemusena kalduvad inimesed riske alahindama. Juttu tuleb ka tehisintellektist ja meie reaalsuse simulatsiooniks osutumise tõenäosusest.
* * *
A True Bionic Limb Remains Far Out of Reach – Michale Chorost’i pikem artikkel ajakirjas Wired tehisjäsemetest ja sellest, kui kaugel me tegelikult oleme tehisjäsemetest, mis käituvad piisavalt sarnaselt inimjäsemetele, et käe või jala kaotamine ei tunduks enam tragöödiana. Edusamme on küll tehtud, kuid meie piiratud teadmised sellest, kuidas jäsemed edastavad informatsiooni temperatuuri ja tunnetuse kohta, kuidas reageerivad välistele stiimulitele ilma aju poolse sekkumiseta on piisavalt keerulised küsimused, et vastust neile alles otsitakse. Ja enne kui pole vastuseid pole ka erilist lootust näha “loomulikuna” tunduvaid tehisjäsemeid.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar