VABALOG

Suvise piirkiiruse tõstmata jätmine – kuidas korrelatsioonist saab kausaalsus

Eelmise aasta aprillis kirjutasin seoses piirkiiruste tõstmata jätmisega ka natuke tulevikust:

Mulle tundub, et skeptilisuseks annavad põhjust igasugused otsused, mida on tagantjärgi võimatu hinnata. Kui aasta lõpus loetaks hukkunute lõplikud arvud kokku, siis mis iganes need ka ei oleks on võimalik Juhan Partsil öelda, et otsus oli õige: liiklussurmasid oli eelmisest aastast vähem, järelikult piirkiiruse tõstmata jätmine õigustas ennest; liiklussurmasid oli eelmisest aastast rohkem, järelikult oleks piirkiirust tõstes hukkunute arv olnud veel suurem – piirkiiruse tõstmata jätmine õigustas ennast.

Täna võib Delfist lugeda artiklit Maanteeamet ja politsei toetavad ettepanekut langetada osadel teedel suvist kiirusepiirangut alla 90 km/h, kust leidub muuhulga järgnev pärl:

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitse valdkonna pressiesindaja Helin Vaheri sõnul oli tänu eelmisel aastal vastu võetud muudatustele näha, et aasta II pool näitas liikluses paranemise märke ja seega soovitakse seda trendi samade meetoditega ka jätkata.

Huvitav, milles need “liikluse paranemise märgid seisnesid”? Tahaks olla üllatunud, et riigiameti pressiesindaja korrelatsioonist ilma igasuguse piinlikustundeta kausaalsuse tuletab, kuid kahjuks ei ole. Taoline areng oli juba eelmisel aastal ette näha. Lihtsalt Juhan Partsi asemel tuleb see jutt hoopis Helin Vaherilt, Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindajalt, kes näib täieliku ükskõiksusega suhtuvat tõsiasja, et liiklussurmade vähenemise taga võib olla väga mitmeid erinevaid põhjuseid alustades meediakajastusega ja lõpetades lihtlabase juhusega.

Meeldetuletuseks olgu kõrvale toodud ka eelmisel aastal liikluses hukkunute statistika Maanteeameti kodulehelt:

Esialgsetele andmetel hukkus 2012. aastal Eestis liikluses kokku 88 inimest, 2011. aastal registreeriti 101 liiklussurma. Jalgsi liiklejaid hukkus 31 (2011. aastal 26), sõiduautot juhtides või selles kaasa sõites kaotas elu 42 (56) inimest. Kaherattalistega liiklejatele kujunes aasta varasemast veidi paremaks – jalgrattal, mopeedil või mootorrattal sõitjaid sai surma 11 (18), õnnetuse hetkel bussis, veokis või traktorikabiinis viibinuist hukkus 4 (1) inimest.

. . .

Äsjalõppenud 2012. aasta 88st liiklusõnnetustes hukkunust olid 31 jalakäijad. Teisisõnu kirjutati jalakäijate kontole koguni 35% kõigist liiklussurmadest – see on viimase kaheksa aasta kõige kurvem rekord. Eriti tähelepanuväärne on olukorra muutus viimase kahe aasta jooksul. Kui 2011. aastal sagenesid jalakäijate surmajuhtumid pigem linnaliikluses, siis lõppenud aasta kasvatas jõudsalt just maanteedel hukkunud jalakäijate arvu ja seda mitte ainult pimeda ajal.

Tagged with:

Categorised as: ...