Piraadid, "ÕHK" ja pime videomängur!
Julgeolekut on võimalik tagada ka ilma keskvalitsuseta, näiteks erasektori poolt. Nii on Malaka väinas tegutsevaid piraate, kelle rünnakutele ei suuda kohalikud valitsused õieti reageeridagi, asunud ohjeldama ja laevaliiklust kaitsma USA ja Inglismaa ettevõtjate asutatud firmad:
Business problems breed business solutions – in this case, private navies that provide onboard security and naval escort services to cargo ships and tankers.
Five security companies from Britain and the U.S. have entered the private navy business in the region in the last year, hoping to tap a market that prices security at a minimum of $50,000 per ship.
Kes tunnetab endas piraatide vastase võitleja kirgliku hinge võib uurida Backround Asia Risk Solutions lehekülge ehk leidub seal ka mõni tööpakkumine.
Julgeoleku tagamiseks on ka Eesti aladel kasutatud institutsioone, mis on keskvalitsusest sõltumatud. Kindlasti on iga eestlane kuulnud vähemalt ühest – Hansa liidust. Olen kahjuks ainult üpris pealiskaudselt lugenud Hansa liidu kohta, kuid lootust on, et kunagi valmib uurimustöö “Development of Institutions Supporting the Growth of Impersonal Trade: An Example of Hanseatic League”. Kuigi jah, autor ise tunnistas, et erilise progressiga ta kiidelda ei saa.
To its owner, the cell phone is an indispensable lifeline at times of crisis, reuniting loved ones separated by unforeseen events at the touch of a button. But for members of the emergency services making life-and-death decisions, the cell poses a conundrum: Which of the numbers stored in its electronic address book should they call to reach a casualty’s next of kin?
Now a simple initiative, conceived by a paramedic in Britain, has gained momentum on both sides of the Atlantic to try to solve this problem. Cell users are being urged to put the acronym ICE — “in case of emergency” — before the names of the people they want to designate as next of kin in their cell address book, creating entries such as “ICE — Dad” or “ICE — Alison.”
Minu arvates on ideel sedavõrd jumet, et ka eestlased võiksid mingi sarnase lühendi kasutusele võtta. Näiteks HKH (“häda korral helista”) või ÕHK (“õnnetus helista koju”). Kindlasti suudab keegi mingi tabavama lühendi välja mõelda (lühendiks olev sõnana peaks olema ka hääldatava mitte mingi “hõkh”).
Mis kõige parem, selline väike täiendus ei maksa midagi, kuid võib päästa mõne allergilise inimese elu või meelemärkuse kaotanud inimese lähedastele juhtunust teatada.
Rubriigist “poleks uskunud, et see on võimalik” vahendab Yahoo news:
Brice Mellen is a whiz at video games such as “Mortal Kombat.” In that regard, the 17-year-old isn’t much different from so many others his age. Except for one thing: He’s blind.
Blind since birth when his optic nerve didn’t connect because of Leber’s disease, Mellen honed his video game skills over the years through patient and not-so-patient playing, memorizing key joystick operations and moves in certain games, asking lots of questions and paying particular attention to audio cues. He worked his way up from games such as “Space Invaders” and “Asteroid,” onto the modern combat games.
Huvitav oleks teada, kuidas ta endale mängu ette kujutab – tegu ikkagi sünnist saati pimeda inimesega, kes pole näinud värve ega kujundeid, ainult kuulnud helisid. Veel üks elegantne näide inimese kohanemisvõimest.
Categorised as: ...
Tahaks juhtida autori tähelepanu asjaolule, et riigi funktsioone saab täielikult erastada, seda on ka korduvalt tehtud, kuid kahjuks on sellise erastamise nimetus diktatuur või absoluutne monarhia! Kas Sa seda soovidki? Minu arvates tuleb kusagile tõmmata piir, lausa kõike erastada ei saa. Julgeolek ja sõjavägi on üks piiripealne asi.
Sinu jutus kõlab pidevalt läbi idee: Riiki (suuresti)polegi vaja, selmet et maksta makse võiks ju osta teenust…..? saan ma õigesti aru?
Ma pole veendunud, et riiki üldse vaja ei ole (selle üle alles mõtisklen ja loen), kuid kindlasti peaks riigi roll olema (minu arvates) väiksem kui praegu.
“selmet et maksta makse võiks ju osta teenust…..?”
Ega ma sellisele tõlgendusele vastu ei hakka, sest sisuliselt nii ma ka arvan.
Eraldi huvitav küsimus on aga mida on võimalik ennast majandava teenusena pakkuda ja mida mitte? Mis on Eestis võimalik, mis suuremas piirkonnas? Kas miski peaks ikkagi riigile jääma?