Jürgen Ligist saab tõenäoliselt Kaitseminister
Eesti kaitseväe tulevik on ajateenistusest loobumine ja suurem rõhuasetus elukutselisusele. Minu arvates on see aja küsimus ja sellepärast olen kõigil, keda ajateenistus ees ootab, soovitanud see võimalikult kaugele tulevikku lükata, sest tõenäosus, et midagi oluliselt mõne aasta jooksul muutub on üpris suur. Jürgen Ligi määramine kaitseministriks pani minu soovituse just ruutu. Delfi vahendab:
Ligi hinnangul peab Eesti kaitsevägi lähiaastatel arenema professionaalsuse suunas.
„See on eriti oluline lähtuvalt vajadusest, et oluline osa meie kaitseväelastest on pidevalt rahutagamismissioonidel väljaspool Eestit. Eesti julgeolekut on lihtsam tagada koostöös meie liitlastega NATOs ja see eeldab osalemist missioonidel,” ütles Ligi.
Et mitte tervet ministeeriumit kohe enda vastu pöörata on Ligi ajalehtedele antud kommentaarides siiski väga vaoshoitult esinenud:
“Hetkel ei soovi ma midagi muuta ei ministeeriumi korralduses ega ka kaitsepoliitikas,” ütles Ligi. Samuti avaldas ta lootust, et saab ametit pidada kuni järgmiste riigikogu valimisteni. “Eks see paistab, kuid sellise arvestusega ju alati minnakse.”
Kui kellelgi on tahet kaitsepoliitikat ümber struktureerida ja seada siht elukutselisuse suunas, siis on see Jürgen Ligil. Muutuste ellu viimiseks on aga vaja kannatlikust ja liitlasi organisatsiooni sees. Ma tahaks loota, et Ligil on mõlemat.
Koalitsioonierakondadest on Rahvaliidu toetuse saamine tõenäoliselt kõige keerulisem, samas kui Keskerakond näitas juba Mikseri ajastul üles kalduvust pooldada elukutselisust, seda eriti NATO kontekstis. Keskerakonna programmi välis- ja julgeolekupoliitika 6. punkt on siiani piisavalt ambivalentne:
Peame oluliseks arendada Eesti esmast enesekaitsevõimet. Eesti riigikaitse tugineb jätkuvalt üldisele ajateenistuskohustusele ja professionaalsetele üksustele. Peame lähikümnendi peaeesmärkideks mobiilsete väeüksuste osakaalu suurendamist ning territoriaalkaitsestruktuuri ümberkorraldamist olulisel määral Kaitseliidule tuginevaks maakaitsestruktuuriks.
Saab näha, kas kaitseväelased suudavad hoiduda poliitikasse sekkumisest kui peaks tõesti nii minema, et Ligi hakkab ajateenistusest loobumisele tõsisemalt mõtlema.
Ehk on olen ma liiga optimistlik kui mitte lausa naiivne, kuid ma arvan, et korralikud argumendid ja tõhus selgitustöö võivad osutuda määravaks “avalikkuse” toetuse saamisel.
Categorised as: ...
Nojah, eks Ligi võib ju ajateenistuse asendamise peale mõelda ja seda isegi tahta, kuid kui see ei saa rahva toetust, siis seda ka ei tule. Väidetavalt on küsitlused andnud tulemuse, et enamus soovib ajateenistust. Nüüd tekib küsimus, et kuidas need küsitlused on läbi viidud? Küsida võib ju, teadagi, nii ja naa ja vastavalt küsimusele saadakse ka vastus.