Huvitavaid artikleid külmaks nädalavahetuseks
Euro Trashed – Christopher Caldwell teeb pikemas artiklis ameeriklastele selgeks, milles peituvad Euroopa rahaliidu probleemid ning kuidas nende probleemide lahendamine tähendab ühte kahest: loobumist eurost või loobumist riiklikust majanduspoliitikast. Caldwell juhib tähelepanu ka sellele, mis paljudel majandusteadlastel kipub märkamata jääma. Huvitavad ja teoreetiliselt toimivad lahendused põrkuvad vältimatult poliitika, poliitikute ja “rahva tahtega”, mis ei võimalda astuda nii teoorias kui praktikas vajalike samme, et säilitada rahaliidu jaoks vajalik stabiilsus ja tasakaal finantsküsimustes.
* * *
Reptile’s Pet-Store Looks Belie Its Triassic Appeal – Uus Meremaal võib üksikutes piirkondades jätkuvalt kohata tuatara nimelist sisaliku, mis pole viimase mõnesaja miljoni aasta jooksul oluliselt muutunud. Lisaks kolmandale silmale ja hammastele, mis kasvavad välja otse lõualuust, on tuatara suuteline vastupidiselt paljude teistele roomajatele tegutsemas madalatel temperatuuridel, mis oleks teiste roomajate jaoks surmavad. Kui eelnev pole selle eluka vastu veel huvi äratanud, siis ehk teeb seda teadmine, et tuatarad elavad tavaliselt vähemalt 100 aastaseks.
* * *
The world needs French lessons – aeg-ajalt väärib meeldetuletamist tõsiasi, et prantslased pole päris saamatud vaid stereotüüpide tagant võib leida hulgaliselt inimesi, kes on ammu mõistnud, et tulevik on inglise keelne ja vastupidist väita pole enam eriti mõtet. Samas on osad prantslased jätkuvalt enda mõtisklustes ja lähenemises piisavalt originaalsed, et neid mitte valimatult ignoreerida. Simon Kuper selgitas prantslaste mõttelaadi väärtust mõned nädalad tagasi üksikasjalikumalt Financial Timesi lehekülgedel.
* * *
Does School Choice “Work”? – Frederick Hess üritab pikemas National Affairs artiklis vastata küsimusele, kas võimalus kooli valida “töötab”? Tegu on peamiselt USA haridussüsteemiga tihedalt seotud diskussiooniga, kuid järeldusi saavad siit teha ka need, kes on huvitatud laiemast valikust ja tihedamast konkurentsist Eesti koolide vahel. Hess leiab, et võimalus valida “töötab”, kuid ühtlasi rõhutab kui oluline on reaalse konkurentsi tekkimine, rahalised ajendid ja turgude ning regulatsioonide struktuur. Ühtlasi kutsub autor üles loobuma revolutsioonilisest ja kõiki probleeme lahendada lubavast retoorikast, mis seab kõigi ootused ebarealistlikult kõrgele. Hess ei häbene ka ettepanekuid ja soovitusi, millest nii mõnigi võiks ka Eestis rakendamist leida.
* * *
Ray Kurzweil’s Slippery Futurism – Ray Kurzweil on kuulutanud juba aastakümneid singulaarsuses järjest kiiremat lähenemist. Muu hulgas on Kurzweil mõnda aega tegelenud ka tehnoloogilise arengu ennustamisega, kuid kas tema ennustused vastavad ka reaalsusele? John Rennie otsustas Kurzweili ennustusi üksikasjalikumalt vaadelda ja jõudis järeldusele, et paljud neist on liiga üldised ja sugugi mitte originaalsed. Kui Kurzweil on suuteline üldiseid trende tabama, siis enamus tema lühiajalisemaid ja detailsemaid ennustusi ei ole täitnud. Kurzweili ennustused on huvitav mõtteharjutus, kuid nendele toetudes ei ole kõige mõistlikum uusi ettevõtteid looma asuda.
* * *
Choosing what’s right for your country in defence: futility of hasty comparisons – Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse blogisse ei ilmu just eriti tihti uusi postitusi, kuid Tomas Jermalavicius kirjutas siiski hiljuti ühe huvitava postituse elukutselise kaitseväe diskussioonist Eestis. Postitus juhib tähelepanu sellele, et Läti või Leedu kogemuse esiletõstmisel peaks lähtuma mitte retoorikast vaid reaalsusest, mis kaldub paljuski väljenduma rahastamises. Mainimata ei jää ka tõsiasi, et mudel ja selle mudeli rakendamine on kaks erinevat asja. Kena oleks, kui kohaliku kaitsepoliitika kujundamisel rohkem Jermalaviciuse poolt täpsustatud raamistikust kinni peetakse ja veel parem kui alternatiivkulu kontseptsioon leiaks kohalikus diskussiooni rohkem tähelepanu. Loota ju võib.
* * *
The Inequality That Matters – Tyler Cowen lahkab pikemas artiklis sissetulekute ebavõrdsuse küsimust USA’s viimase mõnekümne aasta jooksul. Cowen ei piirdu ainult trendide ja ebavõrdsuse olemuse selgitamisega vaid üritab mõista ka põhjuseid. Muu hulgas viitab Cowen uurimustele, kust selgub, et 2/3 sissetulekute ebavõrdusest vaeste ja keskklassi vahel on tingitud demograafilistest teguritest samas kui kogutav statistika ei arvesta võimalusega soetada mitmeid kaupu keskmisest odavamalt. Eraldi mainimist väärib ka tähelepanek, et järjest suurema osa ebavõrdsusest on tingitud inimeste teadlikest individuaalsetest valikutest – ühtedele teatud sissetulekust piisab ja täiendav teenistus ei paku neile huvi samas kui need, kes teenivad rohkem ka töötavad rohkem. Cowen’i hinnangul on kõige problemaatilisem sissetulekute skaala kõige kõrgem tipp – 1%, millest moodustavad olulise osa finantssektori töötajad. Probleemiks ei ole aga niivõrd nende sissetulekud vaid inimeste leidlikus, mis võimaldab kõrgeid sissetulekuid just finantssektori eripärasid ära kasutades teenida. Kohustuslik lugemine kõigile, kes soovivad sissetulekute ebavõrdsusest rääkides, millelegi enamale kui Gini koefitsendile toetuda. Vaata ka Will Wilkinsoni postitust The Inequality Road to Serfdom.
* * *
Does Economic Inequality Cause Crises? – jätkuks eelnevalt viidatule artiklile sobib Ed Glaeser postitus, mis annab ülevaate mitmetest viimaste aastate jooksul tehtud uurimustest, mis üritavad vastata küsimusele, kas sissetulekute ebavõrdus võis olla 2008. aasta finantskriisi põhjustajaks? Juttu tuleb nii laenamisest sissetulekute erinevuste kompenseerimiseks kui eluasemepoliitikast kui sissetulekute ebavõrdsusi tasandavast meetmest, kuid Glaeser väidab koos kaasautoritega tehtud uurimustele toetudes, et sissetulekute ebavõrdusest kriisi põhjuseid otsida ei tasu.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar