Liftidest toiduainete hinnatõusu ja taimede värvini teisel planeedil
Mulle meeldib huvitavamat loetut teistega jagada. Kuna seda tuleb ette üsna sageli, siis tahaks neid postitusi mingi ühise nime all välja lasta. Kui kellelgi on ideid, mis pealkiri võiks neile sobida, siis andke teada kommentaarides, sest ma pole siiani suutnud midagi sobivat välja mõelda…
New Yorker’is ilmus hiljuti artikkel liftidest Up and Then Down, mis ühtlasi käsitleb ühte lifti lõksu jäänud mehe lugu, mis inimdraam seisukohalt on igati huvitav, kuid artikli väärtus peitus minu jaoks vähemalt liftide mitmekülgses käsitluses, mis hõlmab ajalugu, kultuuri, liftide planeerimist ja isegi nende tuleviku – iga lõik pakub midagi uut ja huvitavat:
The Otis Elevator Company, the world’s oldest and biggest elevator manufacturer, claims that its products carry the equivalent of the world’s population every five days. As the world urbanizes—every year, in developing countries, sixty million people move into cities—the numbers will go up, and up and down.
Kui sa oled kunagi midagi liftide kohta teada tahtnud, siis tõenäoliselt on selles artiklis sellest ka juttu. Väärib lugemist kõigi uudishimulike inimeste poolt.
* * *
Tyler Cowen selgitas hiljuti New York Times’is, miks mitmete toiduainete hinnad on viimase paari aasta jooksul tõusnud ja näeb probleemi taga pigem piiratud kaubavahetust ja sellest tulenevaid negatiivseid ajendeid kui mingit suuremat vandenõud:
Poorer countries also tend to be the most protectionist. To make matters worse, about half of the global rice trade is run by politicized state trading boards.
The reality is that many of today’s commodity shortages, including that for oil, occur because ever more production and trade take place in relatively inefficient and inflexible countries. We’re accustomed to the response times of Silicon Valley, but when it comes to commodities production, many of the relevant institutions abroad have only one foot in the modern age. In other words, the world’s commodities table is very far from flat.
Kellel teema vastu sügavam huvi, siis hiljuti käsitles tarbekaupade hindasid pikemas perspektiivis Stefan Karlsson artiklis The Future of the Commodity Price Boom, mis näeb pigem tsüklilist arengut, kus ressursse võetakse asukoha põhiselt kasutusel, mõne aja möödudes nad ammenduvad ja enne kui nad jõutakse asendada hakkavad hinnad kerkima. Karlsson ei jäta mainimata ka inflatsiooni ja selle mõju tarbekaupade hinnadadel.
* * *
Scientific American avaldas aga hiljuti artikli intrigeeriva pealkirjaga The Color of Plants on Other Worlds, mis üritab vastata küsimusele, mis värvi oleks taimed mõnel teisel planeedil. Suht lihtne küsimus, mille vastus kujuneb aga oodatust keerulisemaks ja huvitavamaks, kui sellele hakkab vastama biometeoroloog. Lisaks üksikasjalikule selgitusele fotosünteesi põhimõtetest ja planeetide arengust peatutakse lõpuks ka tähtedel ja valgusel, mida nad kiirgavad, mis oma korda mõjutab taimede värvust:
For F stars, the flood of energetic blue photons is so intense that plants might need to reflect it using a screening pigment similar to anthocyanin, giving them a blue tint. Alternatively, plants might need to harvest only the blue, discarding the lower-quality green through red light. That would produce a distinctive blue edge in the spectrum of reflected light, which would stand out to telescope observers.
The range of M-star temperatures makes possible a very wide variation in alien plant colors. A planet around a quiescent M star would receive about half the energy that Earth receives from our sun. Although that is plenty for living things to harvest—about 60 times more than the minimum needed for shade-adapted Earth plants—most of the photons are near-infrared. Evolution might favor a greater variety of photosynthetic pigments to pick out the full range of visible and infrared light. With little light reflected, plants might even look black to our eyes.
Mul meeldib juba see mõte, et kuskil teisel planeedil laiuvad sinised, punased ja mustad metsad.
* * *
Ma ei ole sugugi alati Christopher Hitchens’iga nõus, kuid mulle meeldivad tema stiilsed argumendid ja oskuslik keelekasutus. Ajakiri Prospect avaldas sellest vaimukast sõnaseadjast hiljuti portreeloo, mille alguses tuuakse välja ka mõned tema vaimukamatest pärlitest, kust ei puudu siiski tabav reaalsuse kirjeldus:
His aptitude for the iconoclastic flourish—describing Princess Diana and Mother Teresa at their deaths, for example, as, respectively, “a simpering Bambi narcissist and a thieving fanatical Albanian dwarf”—sustained his currency as an intellectual shock troop of the left. Then, with his support for the invasions of Afghanistan and Iraq, and for George W Bush’s re-election in 2004, the left itself became a target of his polemics.
Mulle meeldib ka Hitchensi ükskõiksus selle vastu, mis teised temast parajasti arvavad. Mees on piisavalt haritud, harjunud mõtlema ja argumenteerima, et olla kindel enda veendumustest ja tüütutele inisejatele ka kohe näkku öelda, mis ta neist arvab elegantsusega, mis ülendab meeli ja ühtlasi paneb ka mõtlema.
Kuna ma ei ole kindel, kas olen üldse varem Vabalogis viidanud Hitchens’i kirjutisi koguvale leheküljele, siis nüüd on see tehtud ja kui kellelegi tema proosa vähegi istub, siis soovitan kindlasti vaadata ka mõnda tema esinemist (YouTube aitab), kuid enda poolt pakuks välja mehe esinemise Google’i rahvale.
* * *
Tänud Tehnokrattile, kes viitas mõni aeg tagasi minu magistritöö mainimisele New York Times’i Freakonomics blogis. Arvestades sellega, et ka varem on töö viitamist väärinud ja sellest on õnnestunud ka pikem eestikeelne artikkel kirjutada, olen enda teemavaliku ning tulemusega ehk õigustatult rahul.
* * *
Kunagi eelmise aasta lõpus kuulutas Harvardi ja Chicago ülikoolide haridusega antropoloog Grant McCracken välja huvitava konkurssi postituses Holiday Essay Question: What’s a doggy-woggy?, kus palus üks juhtum “lahti pakkida”. Andsin endast parima ja tulemusega võib tutvuda postituses And the AEIOU (Vowel) Award goes to…
Categorised as: ...
Palju õnne, väga hea analüüs! Mis Sa endale siis Amazonist ostsid? (kui Sa teema juba selle peale viisid 😉
Tegelikult pole veel midagi tellinud, kuid mõtlesin mõne McCracken’i raamatu kasuks otsustada. Mul üks on ja see oli piisavalt huvitav, et tõsiselt kaaluda “Transformations” (http://www.amazon.com/Transformations-Identity-Construction-Contemporary-Culture/dp/0253219574/ref=sr_1_1?ie=UTF8&s=books&qid=1209595638&sr=8-1), kuid see on parimal juhul pool maksumusest.
Kas on äkki mõni huvitav ettepanek?