Search Results for "Rootsi mudel "
Ettevõtte tulumaksu debatist väikeettevõtja pilguga
Viimased nädalad on helded olnud neile, kellele pakub jätkuvalt huvi ettevõtte tulumaks Eestis ja koos teema ümber puhkenud debattiga. Võtsin vaevaks lisaks uuringu lõppraporti 150 leheküljele lugeda ka artikleid, mis uurimust kriitilisemalt käsitlesid või artikleid, millele kriitikud pidasid vajalikuks toetuda: Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule (lõppraport koos lisadega) Välisfirmad viivad Eestist maksuvabalt […]
Huvitavat lugemist nädalavahetuseks
Cover Story – lühike intervjuu ajaloolasega, kes on uurinud trüki- ja kirjastamistööstuse algusaastaid ning majanduslikku tasuvust. Paralleelid interneti kasutusele võtmisega on hämmastavaltki sarnased. Selgub, et esimesed edukad kirjastajad ei saanud edukaks legendaarsete ja oluliste teostega vaid pigem kalendrite, indulgentside ning ametlike dokumentide kirjastamisega. Väiksed väljaanded piisavalt suure tiraaziga püsiklientidele oli esimeste kirjastajate edu võti, kuid […]
Saksamaa, kas veel üks ajateenistuse ajalooprügikasti heitja?
Kui juuli alguses lõpetasid rootslased väikese osa enda elanikkonna diskrimineerimise sundteenistusega, siis oli selge, et see ei jää sugugi viimaseks taoliseks arenguks Euroopas. Juuli keskel ilmus Economistis artikkel Germany’s armed forces: At ease, mis juhtis tähelepanu Saksamaa sundteenistuses toimuvatele arengutele või õigemini debatile, mis on sundteenistusega jätkamise seadunud tõsise kahtluse alla. Debatile lükkas hoo sisse […]
Kaarel Tarand tahab tõsta kultuuriürituste ja ajakirjanduse käibemaksu
Kaarel Tarand demonstreerib tänases Päevalehes avalikult, kui vähe ta teab sellest, kust tulevad maksud ja millised oleks maksude tõstmise tagajärjed. Samas tunduvad taolised sõnavõtud üpris sisutud ja silmakirjalikud kui kõrgemaid makse peaksid maksma kõik väljaarvatud kultuuriürituste korraldajad või kirjastajad. Tarandi artiklist (ja loogikast) loen seega mina välja, et praegune 5% käibemaks on ilmselgelt Tarandi arvates […]
Innovatsioonikursuse esialgne kava
Mul avanes hiljuti võimalus ühe erakõrgkooli jaoks kokku panna innovatsioonikursuse kava, mida parimal juhul hakkan andma ise juba sellel sügisel. Kuna Vabalogi lugejate seas on inimesi, kellele kursusekava võib huvi pakkuda, siis toon siin ära esialgse plaani. Kõik täiendused, tähelepanu suunamised, ettepanekud ja kriitika on igati oodatud kommentaarides ja leiavad kindlasti ka vastukaja minu poolt. […]
Eesti kui "mahajääja" ehk innovatsiooni ja R&D mõõtmisest
Vurle Unarnurk viitab ühele Trendchart’i uurimusele European Innovation Scoreboard 2005, mida on keeruline innovatsiooni õppides kommenteerimata jätta, sest innovatsiooni ja R&D mõõtmisega on tõsiseid probleeme. Osad nendest probleemidest on ajaloolised, teised praktilised ja kolmandada iseärasuslikud. Selle tõttu murravad näiteks rootslased siiani pead, miks vaatamata maailma suurimatele R&D kulutustele ei taha see väljenduda majanduskasvus. Osad rootslased […]
Lühidalt põhjamaade produktiivsusest
Vurle Unarnurk viitab International Heral Tribune’i artiklile Eesti mõjust Soomele, kust suurt midagi uut ei leia, kuid mis on siiski ülevaatlik. Ainult ühe asjaga ei tahaks eriti nõustuda: Indeed, this model, shared in various forms by the economies of Finland, Sweden and Norway, is often viewed by the likes of France and Germany as a […]
Miks ma olen "Delfi eelnõu" vastu
Kuna ei ela hetkel Eestis vaid Rootsis, siis olen hoidunud ka n.n. “Delfi eelnõu” kommenteerimisest kahel põhjusel: esiteks eelmainitud asukoht ja õppetööga kaasnevad kohustused, mille tõttu pole ei aega ega soovi olnud kõigisse teema nüanssidesse süveneda; teine põhjus on märksa parem: mul pole nagu eriti midagi lisada. Peeter Marvet hoiab kõiki huvitatuid jätkuvalt teemaga kursis […]
Miks "sotsiaalne usaldus" ei vastandu majandusarengule
Tänases Päevalehes ilmunud Anu Kasmeli arvamuslugu kurvastas mind. Nagu ikka: heatahtlik lugu inimeselt, kes oleks siiski võinud vähemalt mõne majandust õppinud inimesega enda lugu natuke arutada. Kurvastab see, et tegu on liigselt üldistava, laiali valguva ja elukauge hämaga, millele kolleegid Taanis võivad asjalikult noogutada, kuid millel on tegelikkusega vähe – kui üldse – pistmist. Mind […]
Neo-protektsionismist ja neo-komunsimist kriitiliselt
Kohalikust blogosfääris loksub mõnda aega tagataustal tarbimise ja korporatsioonide teema, millesse sooviks tuua mõnevõrra teistsuguse vaatenurga, mis võimaldab ehk ka diskussiooni mõne võrra süvendada. Natuke rohkem kui nädal tagasi kirjutas Linnar Viik: On au olla esimesest partiist pärineva paari blackspotsneakerite ja seeläbi ka ühe firme aktsia omanik. Mida firma omanikud saavad teha? Kasumi jaotamise temaatika […]