Schopenhauer’i 38 väitlusvõtet
Ajakirja New Statesman raamatu arvustuste seast võib leida ühe vähem tuntud Schopenhauer’i raamatu The Art of Always Being Right . Raamat peaks käsitlema 38 retoorilist võtet, mis aitavad väitluse võita olenemata sellest, kas sul on õigus või mitte.
Isiklikust kogemusest võin kinnitada omavad tõde ja õigus omavadtähendust ainult, siis kui väitlus või diskussioon toimub inimeste vahel, kes tõesti soovivad tõele jälile saada. Kui teema on aga natuke keerulisem ja kuulajaid rohkem, siis lendab tõde aknast ja määravaks osutub hoopis retoorika.
Proovinud Eesti üliõpilasesindajate seas (läbi EÜL-i) propageerida vabatahtliku sõjaväeteenistust põrkusin üpris kiiresti inimeste otsa, keda ei huvitanud argumendid vaid pigem uljas retoorika. Kaalusin korduvalt sama rada minekut, kuid lootsin, et äkki õnnestub mul inimesi ikkagi sisuliste argumentidega ümber veenda. Nagu selgub arvustusest ja ühtlasi Schopenhauer’i raamatust ei saanud ma avaliku diskussiooni ivale päris pihta:
The melancholy aspect comes in the main premise of the book: that the point of public argument is not to be right, but to win. Truth cannot be the first casualty in our daily war of words, Schopenhauer suggests, because it was never the bone of contention in the first place. “We must regard objective truth as an accidental circumstance, and look only to the defence of our own position and the refutation of the opponent’s . . . Dialectic, then, has as little to do with truth as the fencing master considers who is in the right when a quarrel leads to a duel.”
Ajateenistus on üks nendest teemadest, mis leiab kindlasti selles blogis veel põhjalikumat kajastamist, sest ma pole sugugi loobunud ideest näha Eestis vabatahtliku ja elukutselist sõjaväge, mis ei määri enda mainet ajateenijatega.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar