Ekspert kirjutab blogindusest Eestis
Jaanuari alguses sai kirjutatud blogindusest, mõned enda mõtted kirja pandud üldisest olukorrast ja natuke ka Eestist, kuid nagu ka siis mainisin:
ei ole isiklike blogide eriline fänn ja mitte kõige kompetentsem inimene Eesti blogide olukorda kommenteerima.
Õnneks on infotühimiku mõnevõrra täitnud Siim Teller (kellele ka varasemas postituses viitasin), kes on hakkama saanud ülevaatliku artikliga Eesti poolkõva blogosfäär Eesti blogimaastikust ning minu õnneks jõuab sarnastele järeldustele:
Keskmine Eesti blogija on linnastunud noor, sekka mõni 30+, kes kirjutab oma elust ja normaalsest kõrvale kaldub taoline “kirjanik” paganama harva. Igavus ja ühetaolisus kipuvad Eesti blogosfääris laiutama. Õpilane, üliõpilane ja noor kontorirott on need kolm, kes produtseerivad suure enamuse blogide tekstidest. Ma ei tea ühtki blogivat luuletajat, õpetajat, ettekandjat, politseiniku, poemüüjat ega arsti.
Nagu ülejäänud artiklist selgub on sarnaseid seisukohti veel teisigi, kuid need jäägu nende teada, kes artiklit ka lugeda raatsivad.
Ainus, mida võib-olla Tellerile ette heita saab on välismaiste blogide tähtsuse alahindamine. Samas ei olnud lühikeses artiklis võimalust ega ruumi pikemalt peatuda sellel, miks blogid viimaste aastate jooksul niivõrd palju tähelepanu on kogunud, et “blog”-ist sai aasta sõna:
Merriam-Webster said “blog” was the word that people have asked to be defined or explained most often over the last 12 months.
The word will now appear in the 2005 version of Merriam-Webster’s printed dictionary.
Julgen väita, et blogide rollist väljaspool Eestit on ettekujutus vähestele eestlastele ning kirja on pandud veelgi vähem. Kuna aega ajalt vajab ka enda ego turgutamist, siis tooks ühe erandina välja enda eelmise aasta viimasele postitusele, kus arutlesin arutlesin blogide mõjust ajakirjandusele ning viitasin ka mitmetele põhjalikematele artiklitele blogidest.
Tundub, et aeg on küps natuke põhjalikumaks eestikeelseks teemakäsitluseks – loodetavasti juba paari pikema postitusega järgmisel nädalal.
Categorised as: ...
Hei, lehemaht on tõesti see, mis piirid seab. Minu eesmärgiks sai seekord Eestit näpuga torkida. Ehk oleks tõesti olnud paar head näidet a la, et USA ühed enimloetud blogijad on näiteks juuraprofessorid jne. Oma blogis selle postituse peale tuli kahjuks veidi vale lähenemise alt tagasiside, ei ole olnud ka aega uuesti käsitleda. Aga vestlustes erinevate lugejatega on küll välja koorunud, et enam-vähem saadi nagu aru, kuhu sihtisin.
Ja tänud tellerdiibis kommenteerimast, leidsin ühe põneva ajaveebi tänu sellele 🙂