Kiusatus vahel fotoblogida on suur…
Ma pole suurem fotoblogide entusiast ja enamsti “visuaalse” maailmaga eriti ei tegele. Isegi kohalikus blogosfääris on hulgaliselt inimesi (näiteks foto.diip ja The Supersnap), kes seda nishi juba edukalt täidavad.
Vabalog keskendub jätkuvalt vabaduse kajastamisele nii majanduses kui poliitikas, kuid üritab seda aeg ajalt teha ka läbi väikse fotomaailma ekskursiooni, sest kas mitte ei olnud “üks pilt väärt tuhat sõna?”
Millau viadukt
Jättes mõneks hetkeks kõrvale siniseks pekstud klisheed soovin lugejate tähelepanu pöörata ühele märkimisväärsele saavutusele Prantsusmaal: Millau viaduktile – 2,5 km pikkusele ehitisele, mille kõrgus oru sügavamaist punktist autoteeni on 245 meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et Tallinna teletorni vaateplatvorm ja restoran asuvad kõigest 170 meetri kõrgusel.
Tegu on tõeiliselt suurepärase näitega sellest, kuidas tehnoloogiline progress, turumajandus ja globaliseerumine võimaldavad ehitisi, mis oleks vaid mõned aastad tagasi kuulunud ulmevaldkonda. Mainimata ei saa jätte ka insenere, kes on kasutusele võtnud kõige uuemad materjalid ja kõige uuemad tehnoloogilised lahendused.
Vabalogi jaoks teeb viadukti aktuaalseks aga see, kuidas gigandi ehitamist finantseeriti. Brian Micklethwait Samizdata blogist kirjutab:
I foolishly speculated that they might have saved billions had they been been willing to build something smaller and wigglier, but since this bridge in fact only cost an amazing €394 million that is flat wrong. And what is more, the entire cost of the bridge was paid by a private company, the same one that built the Eiffel Tower.
This bridge gives the world perhaps its biggest and juiciest taste so far of just what a huge impact on road transport the era of road pricing, now getting seriously underway, is destined to have. At first, environmentalists favoured road pricing, because they thought it would discourage cars. Alas for vain hopes. Road pricing make it possible for the private sector to build more and more magnificent roads. This bridge could never have been contemplated, let alone built, had the French not long been in the habit of paying to use their fastest roads.
Brian käis hiljuti viaduktiga ka lähemalt tutvumas ja tema pildid (koos muljetega) võib leida siit. Veel ühe ülilaheda pildi Milleau viaduktist aga siit.
Michael Wolfi Hong Kong
Linnastumine on teatud regioonides märksa tõenäolisem kui teistes, kuid vähesed fotograafid on tähelepanu pööranud just tornmajada monotoonsuse kunstilisle kajastamisele.
Üks nendest vähestest on Michael Wolf, sakslane, kes elanud pikemat aega Hong Kongis ning püüdnud jäädvustada seda kohati kõledalt betoonmaastiku, kust siiski on võimalik leida märke inimeste individuaalsusest.
Tema Hong Kong’i galerii meenutab kohati stseene Blade Runnerist kohati aga Matrixist – lõputud tornid, mis ümbritsetud teiste omataolistega ilma taeva, tänavate või inimesteta.
Kui Wolf’i enda galerii alt veab, siis Robert Kochi galerii leheküljelt võib samuti valitud Wolfi pilte leida.
“Sõnumiga” gloobused
Ingo Güntheri gloobused ei ole ainult kunst vaid sõnum, kus kartograafia abstraktsusest saab poliitiline, majanduslik või kultuuriline sõnum. . . ja nad on kirevad ning värvilised ka.
Categorised as: ...
Ka minule tundub, et sellest sillast (viaduktist) on põhjendamatult vähe räägitud ja kirjutatud, aga ta vääriks seda! Mõtlen, et ehk on põhjus selles, et ei olnud piisavalt skandaale -asi tehti ära ja keegi ei ole veel isegi pankrotti läinud. Vaat Eurotunneliga oli ja on skandaale palju ja sellest ka pidevalt räägitakse.