VABALOG

Kas probleemiks on ikkagi tervis?

Vaatamata väikesele blogimispausile ei jätnud ma lugemata uudiseid, mis kohalikes ajalehtedes prevaleerisid ja pea paljuks vähemalt ühte neist – Postimehes ilmunud artiklit Üle poole noorukitest ei sobi kaitseväkke – ka tagantjärgi kommenteerida.

Artikkel on suurepärane näide sellest, kui infantiilsel tasemel on Eestis praegu diskussiooni meie kaitseväe tuleviku üle. Tallutakse vanu teiste poolt klishee-koormate all sisse tallatud radasid ja jäetakse küsimata palju huvitavamad küsimused nagu:

Kas äkki langevad pooled noormehed ajateenistuse jaoks kõlbmatusse kategooriasse selle tõttu, et neid poleks kuskile majutada, isegi kui nad oleksid kõlblikud?

Äkki annavad pooled noormehed märkimisväärse panuse enda läbikukkumisel, sest ei soovi veeta 8-11 kuud sunnitööl – kohas kuhu neil pole vähimatki soovi minna?

Kas selline füüsiline vorm nagu on sõjaväelastel peaks olema kõigil noormeestel? Kas füüsiline vorm ongi see, mis tänases maailmas on kõige tähtsam?

Miks ei peatuta noorte naiste füüsilise vormi küsimusel, kas see on kuidagi automaatselt parem või ei ole riigikaitse seisukohalt tähtis?

Äkki võrdleks selle noormehe, kes istub arvuti taga, tulevast sissetulekut selle noormehe omaga, kes on hoopis enda füüsilise vormi arendamisele pühendanud ja tegema sellest mingeid järeldusi?

Kas kohustuslik ajateenistus on üldse moraalne? Mis õigus on riigil sundida 18-aastast inimest loobuma enda vabadusest?

Igasugusele statistikale, mis tuleb olukorrast, kus inimesi sunnitakse midagi tegema, on juba ette määratud olema puudulik, sest alati leidub neid, kes ei soovi sunnile alluda ja on nõus ka enda tervist märkimisväärselt ohustama, et mitte sattuda vähemalt kaheksaks kuuks kasarmusse konutama.

Statistika on salakaval ja selle põhjalt mingeid üldiseid järeldusi teha on totrus!

Eriti hea oli loomulikult Teet Lainevee kommentaar nagu ei oska “noormehed sõjaväemiljöös suhelda ega suuda külg-külje kõrval teistega koos elada.”

Ma tahaks teada, kas karja kaupa koos elamine peaks 21. sajandil ühes Euroopa Liidu riigis olema midagi, millega kõik on kokku puutunud? Julgen väita, et 99% ajateenijatest pole rohkem kui 2 inimesega koos kunagi ühes toas elanud ja neilt seda eeldada on totrus.

Tegu ei ole mingi loomuliku või laialt levinud nähtusega ja see, et probleemid tekivad on enesest mõistetav – eriti aga siis, kui inimene vastu tahtmist kasarmusse sunnitakse.

Need, kes valivad sõjaväelase auväärtameti ise – vabatahtlikult – suudavad ka teistega koos elamisest tulenevate probleemidega paremini toime tulla, sest neil on tahe, mis ajateenijatel puudub.

Mind ärritavad ka sellised labasused sõjaväelaste suust nagu: “Kõva kord tuleb kasuks…noormehed hakkavad vähem suitsetama või loobuvad sellest üldse. Nende eluviis muutub tervislikumaks.” Noh, aga siis on ju kõik Eesti tervishoiuprobleemid võimalik lahendad sõjalise diktatuuri kehtestamisega.

Vaevalt oli ükski hitlerjugend’i liikmetest nõrga tervisega suitsetaja.

Erinevatel inimestel on erinevad väärtused ja arusaamad elust ning kõike kompetentsemad otsustama selle üle, millist elu nad tahavad elada, on inimesed ise mitte riik või herr Stamm.

Seega jälle üks masendavalt ühekülgne artikkel, kus nähakse mingit väikest tükikest suurest pildist ja arvatakse, et see ongi probleem. Vahel võiks paar sammu tagasi astuda ja silmad lahti teha.

Vähemalt nii Soomes kui Rootsis on tekkimas tõsisem diskussioon selle ümber, kellele ja milleks on vaja kohustusliku ajateenistust – orjasid vabades ühiskondades – ja kelle eest ennast tegelikult kaitsta soovitakse.

Lõpetuseks veel üks küsimus: kui pooled noormehed (50%) ei sobi tervislikel põhjustel ajateenistusse ning ajateenistuse läbib vähem kui 30% noormeestest, siis kuhu kaob 20% noormeestest?


Categorised as: ...


6 kommentaari

  1. Paul ütleb:

    Tundub nii, et eriliselt suur protsent ajateenistusest tervislikel põhjustel kõvalejääjaid näitab eelkõige seda, et vaikselt toimub miski, mida sõjardid avalikult kuidagi tunnistada ei taha -üleminek vabatahtlikule sõjaväeteenistusele ja palgaarmeele.
    Praegune olukord on selline, et need, kes ei soovi vabatahtlikult sõjaväkke minna võivad viidata oma kehvale tervislikule seisukorrale ja mitte minna. Ajakirjaniku poolt on üsna lühinägelik, et mitte öelda lugejaid eksitav, teha sellest järeldust noormeeste tervisliku seisukorra kohta.

  2. BC ütleb:

    mõned asjad mis mõttesse tekkisid seda kiiruga üle lugedes:

    1.) sinu küsimus: Mis õigus on riigil sundida 18-aastast inimest loobuma enda vabadusest?

    vastus: põhiseaduslik õigus.. 😀

    2.) eestis pole sõjaväelasi.. kõik on kaitseväelased

    3.) arutatakse jah et pooled ei passi kaitseväkke.. kuid samas on suur poleemika et kaitseväkke ei saa nii palju vastu võtta.. pole kuhugi neid panna.. Kus krt siin on point arumaeisaa.. !!!

    4.) samal teemal tekkis arutelu mõni aeg tagasi Kristi blogis: http://kiisukrissu.blogspot.com/2005/03/mehed-ja-kaitsevgi.html
    (vaata kommentaare)

  3. Jüri Saar ütleb:

    Huvitav oli lugeda BC täheldusi. Mõtlesin, et vastaks – kommenteeriks, siis kommentaari 🙂

    1. See ei ole päris nii lihtne, sest põhiseaduses on kirjas:”§ 124. Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras.” Ajateenistus tuleb aga täiendavatest seadustest välja, mida on muide märksa lihtsam muuta kui põhiseadust. Järgmine küsimus on, et kas ajateenistus on riigikaitse ja kui on siis kelle eest?

    2. Kaitseväelane on de facto sõjaväelane – siga jääb seaks, isegi kui me teda põrsaks kutsume 🙂

    3. Kaitseväe jaoks seisneb probleem selles, et kui see hämamine ja bullshit ära kaob, siis saab kõigile selgeks, et kellelegi pole kohustusliku ajateenistust vaja – lihtsam on status quo’d edasi venitada, hämada ja vassida.

    4. Lugesin seda postitust ja mõtteavaldusi järgnenud kommentaarides. Minul on naistele, kes selliseid arvamusi välja käiavad, alati vastu küsimus: mis sa sellest arvad, kui riik nõuaks sult peale gümnaasiumi lõpetamist ühe lapse sünnitamist järgneva 8-11 kuu jooksul, kusjuures selle aja ei ela sa kodus vaid koos teiste saatusekaaslastega kuskil laudas?

    Kahjuks on ka neiu kirjutatust suht selge järeldada, et ega ta selle üle eriti mõelnud ei ole…lõpp pööras aga täitsa ära ning see, et temale midagi meeldib ei tähenda minu jaoks midagi.

    Muide, alati on midagi takka kiita väga mõnus, kui ise oled sellisest sunnist prii.

    Need kommentaatorite argumendid, mis ajateenistust pooldama kalduvad, lagunevad kui nende autorid peaks enda sõnastust natuke konkreetsemaks ajama, tooma välja konkreetseid argumente. Oleks kuskilt sellest teemast varem aimu saanud oleks seda isiklikult teinud.

    Tegu on lõppude lõpuks ikkagi põhimõttelise ja tegelikult ka moraalse küsimusega: kas juriidilisel organil (riik) on õigus võtta sinult vabadus, sundida sind midagi tegema ilma seda isegi adekvaatselt selgitamata kui sa pole peale mehena sündimise midagi halba teinud?

    Kui vastus eelnevale on “on küll” siis avab see vägagi hirmuäratavaid võimalusi.

    Minu arvamus on, et ajateenistust saab pooldada ainult intellektuaalselt ebasiirate ja lohakate argumentidega.

    PS. Euroopa Liidu põhiseadus võib siia tuua veel eraldi dimensiooni sisse, kuid sellest kunagi hiljem ja põhjalikumalt.

  4. el ütleb:

    Kas äkki langevad pooled noormehed ajateenistuse jaoks kõlbmatusse kategooriasse selle tõttu, et neid poleks kuskile majutada, isegi kui nad oleksid kõlblikud? – ilmselt nii ongi, küsimus miks nii on?

    Äkki annavad pooled noormehed märkimisväärse panuse enda läbikukkumisel, sest ei soovi veeta 8-11 kuud sunnitööl – kohas kuhu neil pole vähimatki soovi minna? – õige, sest inimene on alati just nii laisk, kui tema ümbrus laseb tal olla.

    Kas selline füüsiline vorm nagu on sõjaväelastel peaks olema kõigil noormeestel? Kas füüsiline vorm ongi see, mis tänases maailmas on kõige tähtsam? – Kahjuks küll, sest kehva füüsisega on ikka üsna kidurad võimalused oma vaimu avaruse ja võimekuse näitamiseks.

    Miks ei peatuta noorte naiste füüsilise vormi küsimusel, kas see on kuidagi automaatselt parem või ei ole riigikaitse seisukohalt tähtis? – vaevalt ta parem on, kuid seda pole vaadatud vajalikuna kaitseväe formeerimiseks. Kaitsevõime jaoks oleks naiste hea tearvis muus funktsioonis olulisem.

    Äkki võrdleks selle noormehe, kes istub arvuti taga, tulevast sissetulekut selle noormehe omaga, kes on hoopis enda füüsilise vormi arendamisele pühendanud ja tegema sellest mingeid järeldusi? – see on jälle küsimus valdkonnast ühiskonna endapoolt seatud prioriteetidest ja nende saavutamise teedest. Kui ühiskond ei pea riiki kui organisatsiooni oluliseks oma koostisosade ehk kodanike ja inimeste individuaalse üldise-summaarse edu tagamiseks … siis on kaitsevägi kui ühiskonna kaitsevõime säilitamiseks ebaoluline.

    Kas kohustuslik ajateenistus on üldse moraalne? Mis õigus on riigil sundida 18-aastast inimest loobuma enda vabadusest? – see on jällegi küsimus ahelast riik-ühiskond-üksikinimene, kõigi nende sihid ja huvid. Kui ühisosa on väga väike, siis pole motet rääkida moralist, sest moraal on ühiskonna poolt indiviidile pandavad piirangud.

    Igasugusele statistikale, mis tuleb olukorrast, kus inimesi sunnitakse midagi tegema, on juba ette määratud olema puudulik, sest alati leidub neid, kes ei soovi sunnile alluda ja on nõus ka enda tervist märkimisväärselt ohustama, et mitte sattuda vähemalt kaheksaks kuuks kasarmusse konutama. – Pole küsimus, antakse hinnang statistikale ja “konutamisega kasarmunurgas” kaitseväele.

    Statistika on salakaval ja selle põhjalt mingeid üldiseid järeldusi teha on totrus!

    Eriti hea oli loomulikult Teet Lainevee kommentaar nagu ei oska “noormehed sõjaväemiljöös suhelda ega suuda külg-külje kõrval teistega koos elada.”

    Ma tahaks teada, kas karja kaupa koos elamine peaks 21. sajandil ühes Euroopa Liidu riigis olema midagi, millega kõik on kokku puutunud? Julgen väita, et 99% ajateenijatest pole rohkem kui 2 inimesega koos kunagi ühes toas elanud ja neilt seda eeldada on totrus. –on ikka väga palju töid ja tegevusi mida tehakse kollektiivselt, lausa enamik, isegi kui esmapilgul nii ei paista. Põhjendus, et ei suuda ühes ruumis rohkem kui kahekesi viibida pole pädev, sest inimpsüühika paindlikkus seda võimaldab. Pigem on tegemist soovimatusega oma ja teiste egode piire sobitada.

    Tegu ei ole mingi loomuliku või laialt levinud nähtusega ja see, et probleemid tekivad on enesest mõistetav – eriti aga siis, kui inimene vastu tahtmist kasarmusse sunnitakse. – Riik on üldse sunniinstrument ühiskonna käes.

    Need, kes valivad sõjaväelase auväärtameti ise – vabatahtlikult – suudavad ka teistega koos elamisest tulenevate probleemidega paremini toime tulla, sest neil on tahe, mis ajateenijatel puudub.

    Mind ärritavad ka sellised labasused sõjaväelaste suust nagu: “Kõva kord tuleb kasuks…noormehed hakkavad vähem suitsetama või loobuvad sellest üldse. Nende eluviis muutub tervislikumaks.” Noh, aga siis on ju kõik Eesti tervishoiuprobleemid võimalik lahendad sõjalise diktatuuri kehtestamisega. – aga kas on mingeid muid meetodeid üldse, et peatada narkomaania levik ja nakkushaiguste ravist ja mittelevitamisest keeldumine?

    Vaevalt oli ükski hitlerjugend’i liikmetest nõrga tervisega suitsetaja.

    Erinevatel inimestel on erinevad väärtused ja arusaamad elust ning kõike kompetentsemad otsustama selle üle, millist elu nad tahavad elada, on inimesed ise mitte riik või herr Stamm. Inimestel ongi, kuid kõigil, ja inimeste plaanide kõrge lend lõpeb seal, kus ta puutub kokku sama ühiskonna teiste inimeste plaanidega.

    Seega jälle üks masendavalt ühekülgne artikkel, kus nähakse mingit väikest tükikest suurest pildist ja arvatakse, et see ongi probleem. Vahel võiks paar sammu tagasi astuda ja silmad lahti teha.

    Vähemalt nii Soomes kui Rootsis on tekkimas tõsisem diskussioon selle ümber, kellele ja milleks on vaja kohustusliku ajateenistust – orjasid vabades ühiskondades – ja kelle eest ennast tegelikult kaitsta soovitakse. – Samas võiks silmad lahti teha ja paar sammu teha ja näiteks ajaloolist kogemust vaadata. Samad põhjendused olid populaarsed just ajal kui võimu haarasid tegelased nagu Adolf ja Vladimir. Suurest “ego”eest seismises lasti “suurteks tüürimeesteks” saada sellistel tegelastel. Millega see lopes ja mis tehti nendega “kes ennem suuri juhte olid arvamusel”, et nemad on maailmanaba, pandi kahjuks kõikjal paika ja valati selliste inimeste verd miljonite liitrite kaupa. Indiviidideni fragmenteerunud ühiskond minetab immuunsuse selliste aferistide ees. Häid suuri usu ja tooraine sõdasid!

    Lõpetuseks veel üks küsimus: kui pooled noormehed (50%) ei sobi tervislikel põhjustel ajateenistusse ning ajateenistuse läbib vähem kui 30% noormeestest, siis kuhu kaob 20% noormeestest? 20% – pakun välja näiteks madala haridustaseme ja kehtiva kohtuliku karistuse.

  5. el ütleb:

    Kas äkki langevad pooled noormehed ajateenistuse jaoks kõlbmatusse kategooriasse selle tõttu, et neid poleks kuskile majutada, isegi kui nad oleksid kõlblikud? – ilmselt nii ongi, küsimus miks nii on?

    Äkki annavad pooled noormehed märkimisväärse panuse enda läbikukkumisel, sest ei soovi veeta 8-11 kuud sunnitööl – kohas kuhu neil pole vähimatki soovi minna? – õige, sest inimene on alati just nii laisk, kui tema ümbrus laseb tal olla.

    Kas selline füüsiline vorm nagu on sõjaväelastel peaks olema kõigil noormeestel? Kas füüsiline vorm ongi see, mis tänases maailmas on kõige tähtsam? – Kahjuks küll, sest kehva füüsisega on ikka üsna kidurad võimalused oma vaimu avaruse ja võimekuse näitamiseks.

    Miks ei peatuta noorte naiste füüsilise vormi küsimusel, kas see on kuidagi automaatselt parem või ei ole riigikaitse seisukohalt tähtis? – vaevalt ta parem on, kuid seda pole vaadatud vajalikuna kaitseväe formeerimiseks. Kaitsevõime jaoks oleks naiste hea tearvis muus funktsioonis olulisem.

    Äkki võrdleks selle noormehe, kes istub arvuti taga, tulevast sissetulekut selle noormehe omaga, kes on hoopis enda füüsilise vormi arendamisele pühendanud ja tegema sellest mingeid järeldusi? – see on jälle küsimus valdkonnast ühiskonna endapoolt seatud prioriteetidest ja nende saavutamise teedest. Kui ühiskond ei pea riiki kui organisatsiooni oluliseks oma koostisosade ehk kodanike ja inimeste individuaalse üldise-summaarse edu tagamiseks … siis on kaitsevägi kui ühiskonna kaitsevõime säilitamiseks ebaoluline.

    Kas kohustuslik ajateenistus on üldse moraalne? Mis õigus on riigil sundida 18-aastast inimest loobuma enda vabadusest? – see on jällegi küsimus ahelast riik-ühiskond-üksikinimene, kõigi nende sihid ja huvid. Kui ühisosa on väga väike, siis pole motet rääkida moralist, sest moraal on ühiskonna poolt indiviidile pandavad piirangud.

    Igasugusele statistikale, mis tuleb olukorrast, kus inimesi sunnitakse midagi tegema, on juba ette määratud olema puudulik, sest alati leidub neid, kes ei soovi sunnile alluda ja on nõus ka enda tervist märkimisväärselt ohustama, et mitte sattuda vähemalt kaheksaks kuuks kasarmusse konutama. – Pole küsimus, antakse hinnang statistikale ja “konutamisega kasarmunurgas” kaitseväele.

    Statistika on salakaval ja selle põhjalt mingeid üldiseid järeldusi teha on totrus!

    Eriti hea oli loomulikult Teet Lainevee kommentaar nagu ei oska “noormehed sõjaväemiljöös suhelda ega suuda külg-külje kõrval teistega koos elada.”

    Ma tahaks teada, kas karja kaupa koos elamine peaks 21. sajandil ühes Euroopa Liidu riigis olema midagi, millega kõik on kokku puutunud? Julgen väita, et 99% ajateenijatest pole rohkem kui 2 inimesega koos kunagi ühes toas elanud ja neilt seda eeldada on totrus. –on ikka väga palju töid ja tegevusi mida tehakse kollektiivselt, lausa enamik, isegi kui esmapilgul nii ei paista. Põhjendus, et ei suuda ühes ruumis rohkem kui kahekesi viibida pole pädev, sest inimpsüühika paindlikkus seda võimaldab. Pigem on tegemist soovimatusega oma ja teiste egode piire sobitada.

    Tegu ei ole mingi loomuliku või laialt levinud nähtusega ja see, et probleemid tekivad on enesest mõistetav – eriti aga siis, kui inimene vastu tahtmist kasarmusse sunnitakse. – Riik on üldse sunniinstrument ühiskonna käes.

    Need, kes valivad sõjaväelase auväärtameti ise – vabatahtlikult – suudavad ka teistega koos elamisest tulenevate probleemidega paremini toime tulla, sest neil on tahe, mis ajateenijatel puudub.

    Mind ärritavad ka sellised labasused sõjaväelaste suust nagu: “Kõva kord tuleb kasuks…noormehed hakkavad vähem suitsetama või loobuvad sellest üldse. Nende eluviis muutub tervislikumaks.” Noh, aga siis on ju kõik Eesti tervishoiuprobleemid võimalik lahendad sõjalise diktatuuri kehtestamisega. – aga kas on mingeid muid meetodeid üldse, et peatada narkomaania levik ja nakkushaiguste ravist ja mittelevitamisest keeldumine?

    Vaevalt oli ükski hitlerjugend’i liikmetest nõrga tervisega suitsetaja.

    Erinevatel inimestel on erinevad väärtused ja arusaamad elust ning kõike kompetentsemad otsustama selle üle, millist elu nad tahavad elada, on inimesed ise mitte riik või herr Stamm. Inimestel ongi, kuid kõigil, ja inimeste plaanide kõrge lend lõpeb seal, kus ta puutub kokku sama ühiskonna teiste inimeste plaanidega.

    Seega jälle üks masendavalt ühekülgne artikkel, kus nähakse mingit väikest tükikest suurest pildist ja arvatakse, et see ongi probleem. Vahel võiks paar sammu tagasi astuda ja silmad lahti teha.

    Vähemalt nii Soomes kui Rootsis on tekkimas tõsisem diskussioon selle ümber, kellele ja milleks on vaja kohustusliku ajateenistust – orjasid vabades ühiskondades – ja kelle eest ennast tegelikult kaitsta soovitakse. – Samas võiks silmad lahti teha ja paar sammu teha ja näiteks ajaloolist kogemust vaadata. Samad põhjendused olid populaarsed just ajal kui võimu haarasid tegelased nagu Adolf ja Vladimir. Suurest “ego”eest seismises lasti “suurteks tüürimeesteks” saada sellistel tegelastel. Millega see lopes ja mis tehti nendega “kes ennem suuri juhte olid arvamusel”, et nemad on maailmanaba, pandi kahjuks kõikjal paika ja valati selliste inimeste verd miljonite liitrite kaupa. Indiviidideni fragmenteerunud ühiskond minetab immuunsuse selliste aferistide ees. Häid suuri usu ja tooraine sõdasid!

    Lõpetuseks veel üks küsimus: kui pooled noormehed (50%) ei sobi tervislikel põhjustel ajateenistusse ning ajateenistuse läbib vähem kui 30% noormeestest, siis kuhu kaob 20% noormeestest? 20% – pakun välja näiteks madala haridustaseme ja kehtiva kohtuliku karistuse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga