VABALOG

EL’ põhiseaduse rahvahääletus Eestis paar sammu lähemal

Meeldiv on näha, et Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu kohta on oma arvamuse välja käinud ka õiguskantsler Allar Jõks tänases Postimehes. Jõksi kirjutisest võis leida ka üpris teravaid täheldusi:

Euroopa põhiseaduse leping on aus dokument, kuhu on kirja pandud Euroopa õiguse status quo ning arengud edasise lõimumise tarvis.

Kuid aus ei ole hommikuti rääkida sellest, et põhiseadusleping ei too kaasa olulisi muudatusi, ning õhtuti rõhutada sellesama lepingu pöördelist ajaloolist tähtsust Euroopa ja Eesti jaoks.
…
Kui põhiseadus ja seadused näeksid Euroopa asjades ette eri võimutasanditele konkreetsed õigused ja kohustused ühes vastutusega, õnnestuks ehk vähendada ka kartust eurotrahvide ees ning ära hoida hilisemaid vaidlusi teemal, kes on süüdi.

Samast lehest võis leida ka väiksemat sorti artikli, kus enda seisukoha ELi põhiseaduse suhtes ütlesid välja ka neli Eesti erakonda. Nende vastustel sooviks ka mõnevõrra pikemalt peatuda:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, respublikaan Urmas Reinsalu pole Jõksiga nõus. Tema sõnul on rahvahääletust vaja vaid juhul, kui põhiseaduskomisjoni loodud õigusteadlaste töörühm leiab, et Euroopa põhiseaduse lepingu ja Eesti põhiseaduse vahel valitseb riigiõiguslik vastuolu ning nende vastavusse viimiseks on vaja kehtivat seadust tõepoolest muuta.

«Eraldi poliitilistest huvidest lähtuvat referendumi korraldamist leppe üle ei pea mina vajalikuks,» ütles ta.

Reinsalu peaks päris hästi teadma, mis toimub ja see tuleb ka tema vastusest välja. Ta on pigem referendumi vastu, kuid jätab kõik võimalused avatuks – lükkab tähelepanu enda arvamuselt töörühma omale, mis praegu ei ole veel teada. Nagu varem mainisin harrastab mees komisjonipoliitikat – hea ja ohutu, vastutama ei pea.

Samal seisukohal on Isamaaliidu juht Tõnis Lukas, kelle sõnul on tegemist parlamentidevahelise leppega, mille ratifitseerimiseks piisab riigikogu otsusest.

«Muidugi võib rahvahääletuse vajadust arutada siis, kui avalik arvamus seda nõudma peaks,» lausus ta. «Kuid praegusel juhul, kus me äsja korraldasime referendumi üsna samal, euroliitu astumise teemal, ei ole selleks põhjust.»

Lukas lihtsalt ei tea, millest ta räägib. Kuskilt on midagi kuulnud, kuid EL’i põhiseadusliku lepingut ta lugenud ei ole. Erakond, mis peaks seisma enne kõike eestlaste ja Eesti huvide eest peab selle dokumendi suhtes märksa konkreetsema seisukoha võtma. Praeguse seisuga Isamaaliidu allakäik ja marginaliseerumine jätkub.

Teisel seisukohal on Rahvaliit, mille juhi Villu Reiljani sõnul on nad alati arvanud, et suuri asju peab rahvalt küsima.

«Praegu vaidlevad õigusasjatundjad selle üle, kas ELi põhiseaduse lepe on rahvusvaheline lepe või mitte. Kui on, siis ei saa seda rahvahääletusele panna,» lausus Reiljan. «Kui ei ole või nõuab selle riigikogus ratifitseerimine põhiseaduse muutmist, tuleb kindlasti teha referendum ja lepe nüanssideni rahvale lahti rääkida.»

Villu on “vana kala”, kuid leppe “nüanssideni rahvale selgeks tegemine” saab küll ainult üks suur europropaganda pidukäik olla. Samas kaldun arvama, et ka Villu pole kõnealuse dokumendiga eriti kokku puutunud. Kuidas lepet rahvale selgitama tahab hakata – seal on ju 400 lehekülge nüansse.

Keskerakond aga arvab, et põhiseadusleppe ratifitseerimine tekitab olukorra, mis nõuab igal juhul olemasoleva Eesti põhiseaduse muutmist, kui just ei soovita teadlikult sisse jätta vastuolu. «Selles küsimuses, kas teha meie põhiseadusesse vajalikud muudatused enne ELi põhiseaduse lepingu ratifitseerimist, tuleb läbi viia referendum,» ütles partei peasekretär Kadri Must.

Keskerakonnalt see algatus tuli ja sellepärast ei tulnud nende seisukoht üllatusena. Tundub, et Keskerakond tajub, et enamusele eestlastest pole Euroopa Liit elu tajutavalt paremaks teinud ning näeb seal võimalust.

Euroskeptikutel oma erakonda Eestis ei ole ja tõenäoliselt ei tule ka kuni Keskerakond ennast selles küsimus rohkem Euroopa Liidu poole ei positsioneeri.

Kahju, et Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide käest ei küsitud, kui aega veel on ja enda seisukohad peavad nad varsti välja ütlema nagunii. Pääsu sellest ei ole.

Nüüd, kus diskussioon on alanud ja referendum näib ikkagi tulevat, tõusevad esile kolm küsimust, mis võivad väga olulist rolli mängida rahvahääletuse tulemuse kujundamisel:

1) Kui referendum tuleb, siis mida küsitakse? Inglismaal selgus, et valitsus uuris päris põhjalikult, milline küsimuse sõnastus soosib EL’i põhiseadust. Sisuliselt sooviti esitada küsimus, millele on keeruline “ei” öelda kui sa asjast eriti midagi ei tea.

Jään huviga ootama, milline küsimus Eestis sõnastatakse. Kas selline, mis on seotud Eesti põhiseadusega või selline, mis on seotud Eesti jätkuva kuulumisega Euroopa Liitu? Arvan, et neist esimene võib pigem “ei” poole inimesi kallutada samas kui teine pigem “jah” poolele.

Praegu pööratakse rohkem tähelepanu Eesti põhiseadusele, kuid kui rahvalt soovitakse ilmtingimata “jah”-i saada, siis ennustan peatset diskussiooni ümber orienteerumist Euroopa kesksemaks, kus Eesti põhiseaduse teemat üritatakse vältida.

2) Kui referendum tuleb, siis millal? EL’i põhiseaduse ratifitseerimiseks on aega kuni 2006 aasta sügiseni. Esimene võimalus rahvahääletust pidada on samal päeval kohalike omavalitsuste valimistega kui osalemisprotsenti soovitakse võimalikult kõrgel hoida ja eesmärgiks on võetud “jah”. Kohalike omavalitsuste valimised neelavad kindlasti enamuse meedia ja poliitikute tähelepanust, mis tähendab, et erilist tähelepanu EL’i põhiseaduse vastaste argumentidele ei pöörataks.

Kui referendum tuleb pärast valimisi on osalusprotsent tõenäoliselt väiksem, mis soosiks euroskeptikuid ja “ei” pooldajaid. Samas on pärast valimisi võimalik järjekordne võimu vahetus, mis tähendab, et 2006. aastal on rahvahääletuse tulemuste ennustamine sama hästi kui võimalik.

3) Kui suurt mõju avaldavad hääletajatele Euroopa Liidu erinevad trahvid? Suhkrutrahvidest on vist kõik eestlased kuulnud, kuid tänasest Äripäevast võis lugeda, et suhkrutrahv eo pruugi sugugi viimaseks trahviks jääda.

Kuidas ja millal suhkrutrahvi tasumist korraldatakse jääb mulle esialgu segaseks, kuid endiste ja praeguste ministrite üks-teise võidu süüdistamine annab põhjust arvata, et olukord on tõsine. Tõenäoliselt oodatakse enne ära Komisjoni või Euroopa Kohtu otsus kui määratakse rahvahääletuse toimumise kuupäev. Kui inimestel on Euroopa Liidu riukalikus värskelt meeles võivad eestlased vägagi ülekaaluka “ei” kasuks otsustada.

Minu teada ei ole meil veel ühtegi Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu kohast avaliku arvamuse uuringut tehtud, kuid mingit aimu saab ehk Päevalehe online küsitlusest Kas Eesti esimene aasta Euroopa Liidus on muutnud teie suhtumist liitu positiivsemaks või negatiivsemaks?

Praeguse seisuga leiab 1770’st vastanust 67%, et pigem on suhtumine muutunud negatiivsemaks.

Tagged with: ...

Categorised as: ...