VABALOG

Internet elektripistikust ehk midagi Res Publicale

Esmaspäeval viitasin Vernon Smith’i artiklile elektrituru konkurentsi suurendamisest, mis pani Peeter Marveti esitama huvitava küsimuse:

oleks huvitav mõtiskleda ka sarnasele küssale telekommi vallas: oletame, et Eesti Telefon oleks erastatud eraldi traadi ja teenusena, st sama infra peal saaksid täna kõik võrdsetel alustel toimetada. Mis oleks olnud täna teisiti?

Minu vastuse leiab siit, kuid küsimus oli piisavalt huvitav, et jäi mõneks ajaks meelde ja kerkis uues valguses esile pärast ajakirjas Business 2.o-s ilmunud artikli Free Wi-Fi? Get Ready for GoogleNet lugemist, mis käsitleb Google’i väidetavaid plaane hakata internetiühenduse teenusepakkujaks:

First it would build a national broadband network — let’s call it the GoogleNet — massive enough to rival even the country’s biggest Internet service providers. Business 2.0 has learned from telecom insiders that Google is already building such a network, though ostensibly for many reasons. For the past year, it has quietly been shopping for miles and miles of “dark,” or unused, fiber-optic cable across the country from wholesalers such as New York’s AboveNet. It’s also acquiring superfast connections from Cogent Communications and WilTel, among others, between East Coast cities including Atlanta, Miami, and New York. Such large-scale purchases are unprecedented for an Internet company, but Google’s timing is impeccable. The rash of telecom bankruptcies has freed up a ton of bargain-priced capacity, which Google needs as it prepares to unleash a flood of new, bandwidth-hungry applications.

Artikkel peatub pikemalt ka põhjustel, miks Google soovib ISP’ks hakata ja millised teenused sellega võivad kaasneda. Kuigi Business 2.0 artiklis on rõhuasetus Wi-Fi’l kui tehnoloogial, mis viib interneti lõpp-tarbijani võtis teema üles ka Ars Technica, mis on Google’i tegemisi pikemat aega jälginud, ja tõi välja ühe märksa huvitavama fakti:

Google has been making infrastructure investments lately. Most recently, the company—along with Goldman Sachs—invested US$100 million in Current Communications Group. Current is best known for its broadband over powerlines (BPL) service, currently available in the Cincinnati area.

Varem on erinevates blogides korduvalt olnud juttu Res Publica plaanist doteerida Tallinnas interneti 40 miljoni krooni eest. Kahjuks on plaani detailid hägused ja potentsiaalseid probleeme rohkem kui küllaga. Viimane Res Publica initsiatiivi kommenteerimise laine keskendus – vähemalt blogosfääris – sellele, mida võiks interneti doteerimise asemel toetada, kuhu raha investeerida.

Pakkusin ka ise mõned variandid välja, kuid seda mööndusega: “Kui päris aus olla, siis teiste inimeste raha ümber jagamine, mille käigus tuleb kedagi /midagi eelistada ei ole minu jaoks just kõige sümpaatsem tegevus.” Ei ole seda siiani, kuid nüüd on olemas vähemalt idee sellest, kuidas interneti ühendus viia varasemast rohkem arvu inimesteni ja ehk isegi odavamalt, sealjuures minimaalselt maksumaksjate raha kulutades.

“Broadband over power lines” ehk internet mööda elektritraati

Juba aastaid on lubatud internetile ligipääsu mööda tavalist elektritraati ja seda ilma mingite imevidinateta. Nii USA’s kui Euroopas kinnitavad juba esimesed interneti mööda elektriliine pakkuvad firmad kanda ning potentsiaali nähakse nendes ettevõtetes küllaga. Ars Technica postitusest Google drops some cash on broadband over power lines:

For years now, BPL has been touted as a means off bringing broadband to places not currently served by DSL or cable. The infrastructure is already there and its possible to carry traffic over a power line, so why not? Problem is, all the technological kinks have yet to be ironed out, and some trials have been beset with problems (e.g., radio interference). In addition, other alternative broadband technologies such as Intel’s WiMax broadband technology are getting more love from the tech world as ways of bringing broadband to areas where it’s not currently available.

If Current is able to use the Google/Goldman investment to expand its service nationwide while keeping pricing competitive with DSL and cable, while adequately addressing regulatory and signal interference issues (and radio interference apparently hasn’t been a problem in Cincinnati), it would be good news for consumers who currently lack choice when it comes to broadband.

Siinkohal pakuks asjast rohkem huvitunutele ka viite Current’i koduleheküljele, kust on võimalik leida täiendavat informatsiooni kasutatava tehnoloogia, hinna ja vajalike seadmete kohta. Selle asemel, et Tallinnas või isegi Eestis investeerida miljoneid maksumaksjate raha projektidesse, milles on pikemas perspektiivis põhjust kahelda tasub mõelda hoopis sellele, kuidas erasektorile uusi võimalusi pakkuda. Kahtlemata on üheks tõsiselt võetavaks alternatiiviks Elionile või Starmanil internet mööda elektriliine. Enne on vaja aga peatuda põgusalt infrastruktuuril, tunnistada potentsiaalseid probleeme ja välja tuua positiivset ja kasuliku.

Infrasturktuurist ja erastamise keerukusest

Elektritootmine ja selle kohale toimetamine läbi jaotusvõrgu tuleb varem või hiljem lahku lüüa. Elektrituru liberaliseerimine on üks osa Euroopa Liiduga liitumise tingimustest ja aastaks 2008 peab 35% elektriturust olema vaba konkurentsiks. Eestis on siiani erastatud ainult mõned üksikud piirkondlikud jaotusvõrgud ja seda ilma arvestatavate probleemidetada nagu võib lugeda selle nädalasest Ekspressist:

Erakätes on umbes seitse protsenti võrgust. Suurimad eravõrgud on Läänemaa ja Viimsi omad, mis kuuluvad Soome kontsernile Fortum, ning Narva Elektrivõrk, mille ostsid ameeriklaste Cinergy. Jänkid tegid seejuures suurepärast äri, sest võtsid hästikapitaliseeritud firmast kiiresti suurema osa ostuhinna teistpidi välja. Praegu kuulub Narva võrk ühele Austria firmale.

Arvi Hamburgi sõnul erastas riik Narva ja Läänemaa võrgud eeskätt kogemuste hankimiseks. Võrgud olid täiesti erinevas olukorras: esimene linnas, suhteltiselt uus ja suure tarbimistihedusega, teine maal, vananenud ja väga hõreda tarbimistihedusega. “Praktika näitab, et nad on pärast erastamist hästi toime tulnud,” ütles Hamburg.

Kas edaspidi tasub erastada terve jaotusvõrk korraga või läheneda piirkondade põhiselt on eraldi küsimus, kuid vähemalt Energeetikanõukogu on seisukohal, et aeg on hakata mõtlema terve Eesti jaotusvõrgu erastamisele.

Eesti jaotusvõrgu kvaliteet on vahelduv ning kindlasti vajavad osad piirkonnad suuremaid investeeringuid kui teised, kuid Eesti puhul ei ole tegu astronoomiliste summadega. Võimalikult paindliku ja erinevate elektritootjate konkurentsi soodustav jaotusvõrk peab aga nagunii kasutama uuemat tehnoloogiat, millesse Eesti Energial pole soovi, tahtmist ega põhjust investeerida.

Alahinnata ei saa ka Eesti elektrituru sidumise vajalikust põhjamaade võrgustikuga. Kaabel Soome või Rootsi võimaldaks osta elektrit naaberriikidest ning pakkuda klientidele võimalust osta näiteks “puhast” elektrit Rootsist, Norrast, Soomest või isegi Taanist, mis toodetud kas hüdroelektrijaamades või tuuleparkides. Õnneks peaks juba selle aasta lõpuks valmima ESTLINK Soome ja Eesti vahel, mis võimaldab alustada Eesti elektrivõrgu integreerimist põhjamaade võrguga.

Uute tootjate sisenemine turule suurendab konkurentsi, parandab kvaliteeti ja alandab hinda samas tarbijatele varasemast rohkem võimalusi pakkudes. Inimestel avaneb võimalus enda tarbimisharjumusi muuta ja sellest ka mingit kasu saada. Näiteks avaneb võimalus maksta elektri eest vähem, kuid seda tingimusel, et võimsusprobleemide puhul jäädakse esimesena elektrist ilma. Samas jääb loomulikult võimalus rohkem maksta ja sellega elektriga varustatus garanteerida. Nende kahe variandi vahele jäävad aga mitmed erinevad võimalused nagu näiteks kindla elektrikoguse ette ostmine (mis sarnaneks väga mobiilioperaatoritelt mingi kindla hulga minutitega paketi ostmisega), et ennast hinna tõusu eest kaitsta.

Tegu ei ole kiire ja silmatorkava protsessiga, mida saaks valimiste huvides ära kasutada. Paika tuleb panna seadusandlik raamistik ning regulatsioonid. Protsess võtaks aga aega aastaid, kuid õnneks on potentsiaalne kasu kõigile eestlastele mitte ainult arvestatav vaid märkimisväärne. Konkurent ei tekiks ainult elektritootjate seas vaid BPL’i rakendamise puhul ka interneti pakkujate seas, kes on sunnitud uue konkurendi tulekuga arvestama ning enda teenuse kvaliteeti tõstma või hinda langetama.

Jaotusvõrgu erastamise vastu on juba aastaid olnud Keskerakond ja Rahvaliit – kaks praegu valitsuskoalitsiooni kuuluvat erakonda, mis kahjuks seab igasuguse progressi selles valdkonnas lähitulevikus küsimärgi alla. Mõlemal erakonnal on kalduvus näha “tonti”, kus seda ei ole – hirmutada inimesi ja seda alusetult. Energeetikanõukogu esimehe Mihkel Veidermaa arvamusest “Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015”(PDF) kohta võib aga leida lõigu, mis just ebamäärast hirmu üritab hajutada:

Siduda koostööd elektrikaubanduses “tontidega” tarbijate huvide võimalikust kahjustamisest on ilmne liialdus. Rääkida võimsuskriisist Soomes (p. 1.4.1) kuulub samasse valdkonda. Vastupidi – Eesti võib Soomest vaid eeskuju võtta, kuidas seal kujundatakse ja viiakse ellu energiastrateegiat, sh. ka poliitikute asjatundliku harimise teel.

6 põhjust jaotusvõrk erastada

Jaotusvõrgu erastamisest tulenev kasu avalduks mitmel erineval moel, millest üritan mõned enda arvates tähtsamad välja tuua.

1. Jaotusvõrgu erastamine – eriti veel enampakkumise põhjal – võimaldaks riigil saada ühekordse kui arvestatava tulu, mis võib ulatuda sadadesse miljonitesse. Palju oleneb regulatiivsest raamistikust ja pakkujate hulgast. USA ja teiste erastamisega tegelenud riikide kogemuse üks selgemaid õppetunde on olnud, et regulatiivsest raamistikust oleneb kui edukas on elektrituru liberaliseerimine.

2. Kuna jaotusvõrgu erastamine tähendab sisuliselt elektrituru avamist, siis on oodata Soome, Rootsi, Läti ja isegi Leedu ning Venemaa ettevõtete sisenemist turule. Milliseid piiranguid ja millises ulatuses seatakse Euroopa Liidu välistele riikidele on raske öelda, kuid tarbija huvides peaks olema võimalikult vaba turg. Konkurents on see, mis toob hinnad alla ja tõstab pakutava teenuse kvaliteeti. Kes on kokku puutunud Eesti Energia bürokraatiaga teab, kui ärritav on ametnik, kes ei pea kartma, et sa lähed mõne konkurendi juurde.

3. Jaotusvõrgu omanikud on huvitatud enda infrastruktuuri tootlikkuse maksimeerimisest, mis peaks tähendama kerget ligipääsu potentsiaalsetele BPL teenusepakkujatele. Nagu eelnevalt juba mainitud on tehnoloogia alles jõudmas sinnamaale, kus seda saab kasutada tavatarbija. Kuna erastamine võtab aga nagunii aastaid on tõenäoline, et tehnoloogiat on selleks ajaks piisavalt katsetatud ja täiendatud, et selle rakendamine Eestis on võimalik ja isegi tasuv.

4. Elektriga on varustatud valdav enamus Tallinna ja Tallinna vahetu ümbruse elanikest. Viia internetiühenduseks sobivat kaablit uutesse elamurajoonidesse on kulukas, kuid tasuv tegevus. Samas jääb internetiühendust pakkuvate firmade valik sellistes piirkondades kesiseks ning taandub sageli ainult Elionile. Elektrivõrku internetiühenduse pakkumiseks kasutaval firmal on seega võimalus turule siseneda ja kasutada juba olemas olevat infrastruktuuri. Lisaks on võimalik internet viia ka nende inimesteni, kelle piirkonda uue kaabli vedamine lihtsalt ei tasu ennast ära.

5. Dünaamilisest hinnapoliitikast on juba juttu olnud, kuid mitte innovatsioonist, mida elektrituru avamine võib endaga kaasa tuua. Inimesed on leidlikud ning suutelised leidma huvitavaid lahendusi ja rakendusi, millele mina ei pruugi üldse tullagi. Kui me suudame elektrituru liberaliseerida, siis avaneb võimalus ettevõtlikel eestlastel katsetada ja arendada uusi tehnoloogiaid, mida on tulevikus võimalik viia ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse, mille pole samuti pääsu erastamisest. Tegu oleks kõrgtehnoloogiat kasutava sektoriga, mis pakuks kõrge lisandväärtusega (loe: palk) töökohti.

6. Mida rohkem on Eesti integreerub teiste riikide elektrivõrkudega, seda suuremad on välisfirmade huvi ja investeeringud Eestis. Ulatuslike välisinvesteeringuid karta ega ära põlata ei ole aga mõtete. Eestlastele on investeeringutest ja konkurentsist rohkem võita kui kaotada.

Kui interneti viimine kõigi eestlasteni on mõne erakonna siiras eesmärk, siis ei näe ma selleks paremat ja soodsamat võimalust kui elektri jaotusvõrgu erastamine ja BPL tehnoloogiale soodsa pinnase ette valmistamine.

Jah, jaotusvõrgu erastamisega tuleb teha hulgaliselt selgitustööd ja poliitiline vastasseis on samuti märkimisväärne, kuid tegu ei ole populistliku initsiatiiviga vaid kõigi eestlaste pikaajalise huviga.

Tagged with: ...

Categorised as: ...