VABALOG

Miks ma olen "Delfi eelnõu" vastu

Kuna ei ela hetkel Eestis vaid Rootsis, siis olen hoidunud ka n.n. “Delfi eelnõu” kommenteerimisest kahel põhjusel: esiteks eelmainitud asukoht ja õppetööga kaasnevad kohustused, mille tõttu pole ei aega ega soovi olnud kõigisse teema nüanssidesse süveneda; teine põhjus on märksa parem: mul pole nagu eriti midagi lisada. Peeter Marvet hoiab kõiki huvitatuid jätkuvalt teemaga kursis ning toob välja uusi ja häid argumente iga mõne päeva tagant, koondades samas ka teiste inimeste arvamusi nii enda blogis kui saates.

Mina isiklikult olen “Delfi eelnõu” vastu, sest tegu on ikkagi sedavõrd laialivalguva ja ebamäärase seadusega, et selle mõttekuses on alust sügavalt kahelda. Ma saan aru Rein Langi soovist anda inimestele võimalus ennast kaitsta solvangu ja laimu eest, kuid tema suunitlus seeläbi avaldada rohkem survet portaalidele ja kommenteerimiskeskkondadele ning eriti nende loojatele/toimetajatele ei tundu eriti mõistlik.

Argipäevas Langi poolt välja käidud idee, et toimetamata kommentaarid peaksid olema n.ö. “kuskil mujal” tundub kentsakas olukorras, kus Delfi ongi see “kuskil mujal”. Miks on vaja mingit uut kohta ja miks tahab Lang, et inimesed enda ärimudelit ümber tegema hakkaksid? Sest tal on mingi ettekujutus sellest, milline portaal peab välja nägema – mingi unistus täiuslikust modereeritud keskkonnast?

Sõnavabadus tähendab minu jaoks vabadust ropendada, sõimata ja öelda välja enda arvamus. See ei tähenda seda, et ma pean kohe kõike, mis lubatud tegema. Ei, kaugeltki mitte. Jah, mõnedel inimestel on kalduvus kommenteerida väga nürilt ja kohati lausa matslikult, kuid mis on selles nii halba, et seda peaks seadusega ähvardusel reguleerima?

Mina ei võta anonüümseid kommentaare tõsiselt olgu nad Delfis, Päevalehes või Vabalogis ilma heade argumentide või tõenditeta. Vaevalt, et ka keegi teine seda teeb. Lisaks sellele ei ole kommentaarid midagi, millele satutakse kogemata. Kui ei meeldi – kui närv ei pea vastu – siis ära loe. Kõik.

Kommentaarid ei ole passiivne ringhääling, kus lülitad teleri või raadio sisse ja informatsioon tuleb, tahad sa seda või mitte vaid aktiivne informatsiooni otsimine ja sellepärast ei näe ma ka vajadust kommentaare reguleerida. Kommentaarid on, mis nad on: mõnikord lihtsalt emotsionaalsed mõtteavaldused, kus peitub mingi frustratsioon.

Mulle pole vaja seadust reguleerima, millised võivad kommentaarid olla või mitte. Ma tahaks arvata, et saan ka oma peaga hakkama ja suudan ise otsustada kui tõsiselt ma ühe või teise anonüümse tegelase juttu võtan.

Lähtuda eeldusest, et inimesed on lambad, kes pole suutelised vahet tegema suvalisel kommentaaril ja usaldusväärsemal infol on minu arvates sügavalt ekslik. Mis järgmiseks, reguleerime seda, millal ma võin alkoholi tarbida ja millal mitte? Kus ma või töötada ja kus mitte? Keda võib kritiseerida ja keda mitte?

Milleks see keelamine kui on paremaid võimalusi?

Inimesed on leidlikud. Seadus, mis keelas poliitilise välireklaami enne valimisi tõestas, et keelamine tähendab kõige rohkem piiranguid nendele, kellel puuduvad ressursid ja tutvused. Lähtudes oletusest, et K-kohukese reklaam oli siiski poliitiline tellimustöö võib juba praegu öelda, et “Delfi eelnõu” võib tekitada sarnaseid kaasuseid.

Pakun illustratsiooniks ühe näite.

Miks peaksid Delfi serverid üldse asuma Eestis? Miks mitte kolida serverid näiteks USA’sse ja jätkata samas vaimus nagu praegu – lihtsalt kolida teise õigusruumi? Internet ei tunne geograafilise piire ja see, kus sinu server asub, on rohkem majandusliku ja juriidilise keskkonna küsimus. Mida saavad Eesti ametivõimud teha välismaisele serverihaldurile – nõuda konfidentsiaalseid andmeid? Kes ja miks peaks neid üldse andma – sest keegi kuskil Eestis tahtis, sest talle ei meeldinud, mida tema kohta kirjutati?!

Millega meie ametivõimud siis reageerivad – blokeerivad ligipääsu teises riigis asuvale servile? Kas me tõesti tahame veel ühte hambutut seadust, mille sisuline rakendamine võib tähendada piiranguid ka välismaistele serveritele? Kas me tõesti tahame hakata arutlema sellele üle, kas meil on vaja sarnaseid piiranguid kui Hiinas?

Ma ei näe mingit probleemi ärimudelis, kus kirjutajad on kõik Eestis ja neile maksab nende tööde eest juriidiline isik, mis asutatud mõnes soodsamas õigusruumis. Antud juriidiline isik peab aga portaali väljaspool Eestit – soodsamas juriidilises keskkonnas -, kus saab võimaldada artiklite kommenteerimist ilma negatiivsete tagajärgedeta. Lugeja või kommenteerija jaoks ei peaks midagi muutuma. Ei mingeid IP aadressiga manipuleerimisi.

Kardan, et selles juriidilises mängus võivad lõpp-kokkuvõttes kaotajaks jääda aga Eesti IT-ettevõtted. Miks mina või keegi teine, kes soovib enda kommentaare vabana hoida, peaks soovima enda blogi või portaali üles panna Eesti serverisse? Kas selleks, et keegi saaks mind kohtusse kaevata, kui midagi ei modereerita piisavalt põhjalikult?

Tõsi, praegu ei ole blogid ettevõtete seas veel levinud, kuid üha tõenäolisemana tundub stsenaarium, kus igal endast lugupidaval ettevõttel on kodulehekülge integreeritud blogi, kus avatud ka kommentaarid. Miks nad peaksid riskima sellega, et keegi kirjutab neile kommentaari, mis võib neile kalliks maksma minna? Miks mitte seda probleemi ennetada?

Riigipoolne sekkumine inimeste ja ettevõtete tegevusse piirangutega, mida ei suudeta tegelikkuses rakendada nagu lugupeetud justiitsminister ka tunnistas, toob endaga kaugemal tulevikus kaasa ettenägematuid tagajärgi, millele “Delfi eelnõu” autorid ega keegi teine pole veel tulnudki.

Meil on praegugi hulgaliselt seadusi, mis katavad laimu ja solvanguid ning haarata sinna alla ka kommentaarid, kuskil “internetis” tundub mõttetu. Milleks? Ma pole veel kuulnud, et mõnest kommentaarist oleks alguse saanud tõsiselt võetav laimu juhtum. Kas keegi teab mõnda nimetada?

Pole mõtet reguleerida kombeid, moraali või kõlblusnorme – inimesed on selleks liiga erinevad. Maailmas, kus ühiskonna dünaamilisus ja vabadus mängivad üha suurenevat rolli ka majanduse kasvus ning edukuses, on arvamuste paljusus – isegi kui alati mitte kõige meeldivam – ainult kasuks. Äkki see väike välja elamise moment annab kellelegi mõne hea idee? Äkki see solvangu või laimu taoline kommentaar oleks kedagi inspireerinud, kuid portaali toimetaja pidas paremaks seda mitte avaldada?

Huvitavad sündmused ja arengud kipuvad ikka toimuma piiri peal, seal kus on rohkem vaja kannatust, ettevõtlikust, valmisolekut riskida…ja vahel harva ka mõnes tobedas kommentaaris, mida loevad mõned üksikud.

You never know…

Tagged with: ...

Categorised as: ...