Lühidalt põhjamaade produktiivsusest
Vurle Unarnurk viitab International Heral Tribune’i artiklile Eesti mõjust Soomele, kust suurt midagi uut ei leia, kuid mis on siiski ülevaatlik. Ainult ühe asjaga ei tahaks eriti nõustuda:
Indeed, this model, shared in various forms by the economies of Finland, Sweden and Norway, is often viewed by the likes of France and Germany as a recipe for success: It combines strong social protection with flexible labor markets and an emphasis on investment in research. Taxes are high but generally accepted in return for good public services, including education, child care and retraining. This mix has fueled high productivity rates, making the Nordic countries among the most competitive in the world.
Esiteks, sooviks veel kord rõhutada, et sellist asja nagu “Nordic Model”, mis on nii Rootsis, Soomes, Norras kui Taanis pole olemas. Kuigi esmapilgul võib näida, et tegu on ühise mudeliga on iga “heaoluriik” erinevate tegurite kombinatsioonide tulemus.
Teiseks, kõrge produktiivsus võrreldes kellega? Nii palju kui mina suudan andmetest välja lugeda, siis on produktiivsusega lood kurvema poolsed nii Soomes kui Rootsis kui vaadata kasvõi Euroopa Liidu keskmist (vt. neljandat slaidi presenatsioonist või varasem sama mehe uurimus, mis baseerub OECD andmetel ( PDF ) ja võrreldes Soomet ja Rootsit näiteks Iirimaaga võib näha üpris dramaatilisi muutusi (v.t. kuuendat graafikut).
Põhjamaadest on produktiivsemad Euroopas Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Belgia, Holland ja isegi Itaalia…võib-olla oleks pidanud hoopis mainima, kes on vähem produktiivsed?
Lõpetuseks kolm täheldust Nokia roolist Soomes täna: firma toodang moodustab 25% Soome ekspordist, 37% teadus- ja arendustegevuse kulutustest ning 4% SKT’st.
Soome majanduspoliitika on viimaste aastatega (paljuski tänu EL’i survele) muutunud liberaalsemaks ja see tuleb neile pikemas perspektiivis ainult kasuks, sest ühel heal päeval hakkab ka Nokial nadimalt minema kui soovitakse.
Categorised as: ...
Erinevusi Põhjamaade vahel muidugi on olemas, aga väga suur osa sotsiaalsfääri seaduandlusest on, kui just mitte identne, vägagi sarnane. Põhjamaade Nõukogu on sellise kattuva seadusandluse nimel töötanud juba pool sajandit. Nii mitmedki n.n. heaoluriigi üksikasjad on viie Põhjamaa vahelistes lepingutes paika pandud. Ehk siis mingisugune “Nordic Model” ikkagi on olemas. Olgu ta hea või halb aga tema olemasolu eirata ei tasu.
Nojah, mis asi on produktiivsus ja kuidas seda riikide vahel võrrelda annab? Milliste näitajate alusel? Mu kõhutunne ütleb, et näiteks Rootsi produktiivsus kukub seal kohal maha, kus peaks asju reaalselt ära tegema. Selle asemel hakavad rootslased omavahel tsiviliseeritud korras ja väga demokraatlikult vaidlema, kuidas tuleks teha. Samal ajal juba soomlased selle asja ilma debatita ära teevad. Ja saavad pärast rootslaste käest sõimata, et oleks teistpidi tulnud teha.
Sotsiaalsfääris on tõesti sarnasusi küllaga, kuid IHT artiklis oli peamiselt juttu majandusest ning nii Saksamaad kui Prantsusmaad erutab rohkem “nordic model’i” majanduskasv. Sellepärast ka minu kirjutise rõhuasetus majandusele ja seal läheb olukord väga kirjuks: rootsi ajalooline neutraliteer ja ekspordile orienteeritus, norra nafta kesksus, soome NL kesksus ja nüüdne Nokia sõltuvus ja taanlaste paindlik väike ettevõtlus.
Üldjoontes ikkagi saab produktiivsust mõõta, kuid eks siingi ole omad “aga”-d. Samas on mingid mõõdikud paremad kui ei midagi. Ma ikka aeg ajalt üritan ka kirja panna, et statistika ilma taustinfota võib olla ohtlik.
Aga see rootslaste ja soomlaste võrdlus tundub küll tabav 🙂