VABALOG

OECD soomlastele: teie miinimumpalk on liiga kõrge

Kuni 2003. aasta andmeid kasutanud OECD raportist selgub, et kõrge miinimumpalk mõjub noorte tööhõivele Soomes – üllatus, üllatus – negatiivselt. YLE vahendab:

The organisation says that high starting salaries, especially in the service and hospitality sectors, may work as employment barriers against young people.

“For Finland there is some evidence that the high minimum labour cost may have reduced employment of younger workers,” states the report.

OECD’l on ka lahendus välja pakkuda, mis ei pruugi sugugi sümpaatne olla ametiühingutele:

The OECD has suggested that during the next negotiations over national wages and working conditions, less emphasis should be placed on an across-the-board pay raise, and more effort should be put into targeted raises based on experience and age.

Finland’s largest blue-collar union federation SAK says they reject any notion of a pay cut even on a trial basis. They don’t believe lower wages will increase employment among youth.

Eriti hea on loomulikult viimane lause, mis on sõnastatud läbi “usu”. Jah, madalam palk ei meelita kedagi tööle, kuid madalamad palgad võimaldavad vähemalt töökohti juurde luua, mida noored saavad täita ka ilma eelneva kogemuse või kõrghariduseta.

OECD’l oli soomlastele veel midagi öelda:

In addition, the OECD says the difference between low and high wages is too small, which stifles ambition.

Kui ajendid ei ole paigas, siis pole mõtet ka mingit imet loota. Kui juhatuse esimees saab ainult natuke kõrgemat palka kui spetsialist, siis miks peaks ta endale võtma rohkem vastutust või suurema töökoorma? Sellele küsimusele vastust otsides tasub mõelda sellele, et enamus otsuseid tehakse piiri peal, kus midagi natuke rohkem või natuke vähem hakkab olulist rolli mängima.

(via Finland for Thought)


Categorised as: ...


10 kommentaari

  1. Eke ütleb:

    “Eriti hea on loomulikult viimane lause, mis on sõnastatud läbi “usu”. Jah, madalam palk ei meelita kedagi tööle, kuid madalamad palgad võimaldavad vähemalt töökohti juurde luua, mida noored saavad täita ka ilma eelneva kogemuse või kõrghariduseta.”

    Ma olen küll viimasel ajal majandusteooriate ja valemite vastu huvi tundnud, aga seda pole veel näinud, et mis moodi madal palk (palga alandamine?) töökohti juurde loob. Väidet ennast olen muidugi tuhat korda kuulnud. Äkki annad selle valemi, mis moodi madal palk töökohti juurde loob.

  2. Jüri Saar ütleb:

    Kõigepealt täpsustaks, et kuna terve postitus oli miinimumpalgast, siis juttu on miinimumpalgast madalama palga maksmisest. Lühike illustreeriv näide:

    Kui miinimumpalk on 5000 krooni ja sul on töö, mille eest sa oled valmis maksma 3000 krooni, siis miinimumpalga tõttu sa täiendavat inimest juurde palgata ei saa. Pigem hajutad vajaliku töö olemas olevate töötajate vahel. Näiteks maksad kolmele töötajle hoopis 1000 krooni rohkem. Olemas olevate töötajate palk tõuseb, töö saab tehtud, aga uusi töökohti ei looda. Kui sa saaksid maksta aga 3000 krooni ehk madalamat palka kui miinimupalk lubab, saad luua ühe täiendava töökoha.

    Ma olen enam kui aasta tagasi seda probleemi lahanud (http://vabalog.blogspot.com/2005/06/miks-miinimumpalgast-tasub-loobuda.html) ja alles mõned kuud tagasi samal teemal kirjutanud ka viitega ühele Eesti uurimusele (http://vabalog.blogspot.com/2006/06/miinimupalga-tstmisest-negatiivsete.html).

    Hiljuti kirjutas miinimupalga probleemi lahti ilusti Don Boudraux kui selgitas miinimumpalga uurimise eripärasid ja erinevate uurimuste erinevate tulemuste põhjuseid (http://www.tcsdaily.com/article.aspx?id=072806B)

    Kahjuks mul sulle head valemit pole anda, sest erinevad uurijad on kasutanud erinevaid meetodeid ning sinu jaoks võib tunduda mõni veenvam kui teine. Loodetavasti õnnestub sul leida just sinu jaoks kõige veenvam uurimus olemas olevate kümnete seast ( http://www.swlearning.com/economics/policy_debates/increase_minimum.html ) ja sealt leida ka otsitud valem. Muide, viimane viide sisaldab ka hulgaliselt illustreerivaid graafikuid.

  3. Jüri Saar ütleb:

    Arhiivis sobrades leidsin veel ühe vanema postituse miinimumpalga eugeenilisest ajaloost.

    http://vabalog.blogspot.com/2005/10/miinimumpalga-eugeenilisest-ajaloost.html

    Päris huvitava perspektiivi annab kogu miinimumpalga jutule.

  4. Eke ütleb:

    Ei teagi kohe, kas anda sulle lühike vastus või pikem.

    Vaatasin küll kõigi linkide taha, mida sa pakkusid, aga tõestust (majandusteadus on ikkagi teadus, eks ole), et miinimumpalga alandamine (või madal miinimumpalk või miinimumpalga puudumine) looks töökohti, ei leidnud. Leidsin ainult kinnitust, et seda tõestust pole. Mida oligi vaja tõestada. (Ma ei ise ei väida, et miinimumpalga *tõstmine* töökohti juurde looks, sest ma ei suuda seda tõestada. Ei tahaks ka teistelt kuulda väiteid, mida ei suudeta tõestada, seda enam, kui need väited on nö. teaduslikud.)

    Võtame esimeseks viimase lingi –
    http://www.swlearning.com/economics/policy_debates/increase_minimum.html
    Seal pärast esimest joonist leiduv arutelu, kus valemi järgi miinimumpalga juurutamine peaks tööpuudust tekitama, käsitleb matemaatiliselt kõige lihtlabasemat ebareaalset ideaalolukorda, kusjuures tingimuseks on, et miinimumpalk on “above equilibrium wage”. Mis siis kui miinimumpalk on “below”, seda ei käsitleta.

    Pealegi juhin su tähelepanu sellele, et selle valemi järgi leiab kinnitust see, et kui miinimumpalk *luua* (s.t. enne pold olemas, aga ühtäkki tehakse), siis see vähendab töökohti. Mis juhtub siis, kui miinimumpalka *vähendada* või *vähehaaval suurendada*, selle kohta ei öelda esimese joonisega seoses midagi. See joonis pole seega tõsiseltvõetav.

    Edasi pakutakse keerukamaid ja huvitavamaid valemeid ja jõutakse jutu tuumani (pärast kolmandat joonist):

    “The efficiency wage model suggests that firms that pay workers a wage above the equilibrium wage will find that the higher pay results in more productive workers. The higher pay results in less labor force turnover, lower training costs, and better motivated workers. If the increase in labor productivity is sufficiently large, an increase in the minimum wage need not reduce employment.”

    Ikkagi ei suudetud tõestada, et miinimumpalga alandamine töökohti loob. Seevastu leiti, et miinimumpalga *tõstmine* loob juurde kõige mitmekesisemaid palgaga otseselt seotud hüvesid (mis on ka iseenesest mõistetav), kusjuures tööpakkumises ei pruugi muutusi toimuda 🙂

    Nüüd Don Boudreaux. Tema jutu tuum koosneb umbes sellest: “The evidence is indeed imprecise… Empirical research in economics is notoriously difficult…” Ja kõige parem – NB!: “Minimum-wage studies that find no negative effects on the employment prospects of low-skilled workers are whoppingly inconsistent with basic economics — a fact that means that they are probably inaccurate.”

    Selle vastu väidaks mina, et kui empiirilised andmed lükkavad teooria ümber, siis äkki peaks teooriat parandama, mitte empiirikat kritiseerima. Vähemalt teistes teadustes käib see nii.

    Don Boudreauxi arutelu sellest, mida “basic economics” väidab, on sama ebahuvitav kui varemloetud artikli jutt esimese joonise ümber – tegu on sama ideaalvalemiga mis esimesena käsitletud artiklis. Mul on raske tõsiselt võtta inimesi, kes seda “basic economics” värki, mida tõsiselt võtta ei saa, tõsiselt üritavad võtta.

    Kuna teadlased sind ei toeta, siis oled tegelikult oma usuga üksi. Miks sa küll usud, et miinimumpalga alandamine töökohti juurde loob? Ja kelle huvides see usk on? Kas nende huvides, kelle jaoks need töökohad väidetavalt tekivad? (hariduseta madalapalgalised)

    No oletame, et miinimumpalga alandamine või kaotamine loob töökohti juurde (sinu mittetõsiseltvõetav näide – tööandjad on valmis rohkem inimesi tööle võtma, sest nad peavad neile varasemast vähem maksma). Aga mis isu peaks olema kellelgi, haridusest olenemata, tööle minna, kui ta teab, et palgatase on just alanenud?

    Ja oletame, et samas täitub ka sinu teine unistus – toimetulekutoetus jm. sotsiaaltoetused kaovad, nii et inimene on sunnitud vastu võtma mis tahes töö mis tahes tingimustel – ja lähebki sellele tööle. Kui meelsasti ta seda tööd teeks?

    Nagu näitab “basic economics”, langeks madalaim palk nn. vaba turu tingimustes toimetulekupiirile (umbes täpselt). S.t. sellisele tööle poleks mõtet minna, sest see ainult pikendab piinu, kui sedagi…

    Kusjuures ei olnud ju kuskil tõestatud, et miinimumpalga alandamine töökohti juurde loob. Tõestatud on hoopis see, et miinimumpalga alandamine… alandab miinimumpalka 🙁 – halvendab kindlasti töölolijate palgatingimusi ja palgaga seotud hüvesid, samas töö nõudluse ja pakkumise vahekorras ei muudaks midagi. Huvitav-huvitav, kelle huvides miinimumpalga alandamine siis on?

  5. Eke ütleb:

    Miinimumpalga eugeeniline ajalugu on huvitav naljajutt ega muuda minu suhtumist miinimumpalgasse.

    Nn. progressiivsed olevat arutlenud: “A legal minimum helped the deserving poor by removing from employment the undeserving poor, who, by virtue of their hereditary infirmities, were wrongly dragging down the wages of the better class of worker.”

    Majandusteadlased seevastu: “…miinimumpalga kehtestamine jätab inimesed, kelle poolt tehtav töö ei vääri miinimumpalka, tööta.”

    Mõlemat pidi tuleb välja üks on/ei ole väärt, “deserving”-“undeserving” jutt.

    Selle jutu alusel on võimatu näha ühtedes progressiivseid (mis loomad need küll on? kas samad mis vasakpoolsed? või hoopis liberaalid?) ja teistes teadlasi. Ilmselgelt sama punt, las vaidlevad isekeskis.

    PS Minu eelmine pikk kommentaar ei taha nähtavale ilmuda. Kas see oli netitrükitehniliselt liiga pikk?

  6. Jüri Saar ütleb:

    Majandusteadus on ikkagi sotsiaalteadus, kus pole sellist selgust nagu matemaatikas või füüsikas. Minule isiklikult on sümpaatsed just need harud majandusteadusest, kust inseneride tahvliökonoomika enda ülima abstraktsusega jääb välja. Kui viitisd arhiivides sobrada või googeldada “vabalog matemaatika”, siis leiad üht-teist, mis võib huvi pakkuda.

    Ma päris hästi ei mõista, mida sa arvad, et majandusteadus sulle pakkuda võiks. Iga inimtegevusega vahetult seotud teadus peab kasutama abstraktsioone üldisemate protsesside seletamiseks, mida siis saab vastavalt olukorrale rakendada. Kui tulemused pole päris sellised nagu teoorias nad peaks olema, siis on põhjust hakata uurima miks see on nii.

    Kahjuks mul pole praegu aeg sulle täpsemalt kirjalikult vastata, sest sinu vatusest koorub veel hulgaliselt täpsustust ja definitsiooni vajavaid…”seiku”. Minu maili aadressi leidmine ei tohiks olla mingi probleem ja kui sind see teema tõesti huvitab, siis võime kokku saada ja seda arutada. Kui soovid võime pärast vestluse tulemused avalikuks teha 🙂

    Mõned vatused aga siiski:

    “Kuna teadlased sind ei toeta, siis oled tegelikult oma usuga üksi. Miks sa küll usud, et miinimumpalga alandamine töökohti juurde loob? Ja kelle huvides see usk on? Kas nende huvides, kelle jaoks need töökohad väidetavalt tekivad? (hariduseta madalapalgalised)”

    Tstieeriks seda YLE uudist: “For Finland there is some evidence that the high minimum labour cost may have reduced employment of younger workers.” Huvitav, miks seda miinimupalka madalamale soovitatakse lasta kui sellele pole mingit mõju töötuse vähendamisele ehk töökohtade loomisele?

    “Pealegi juhin su tähelepanu sellele, et selle valemi järgi leiab kinnitust see, et kui miinimumpalk *luua* (s.t. enne pold olemas, aga ühtäkki tehakse), siis see vähendab töökohti.”

    Ma olen seda korduvalt kirjutanud ja tundub, et pean veel tegema: otsused tehakse piiri peal. Kui sa kehtestad miinimumpalga, 1 krooni, siis see töökohti ei vähenda. Kui sa kehtestad miinimumpalga, mis on keskmisest palgast kõrgem, siis tõenäoliselt saavad edasi töötada ainult kõige produktiivsemad töötajad, ülejäänud tuleb vallandada, sest muidu ei ole ettvõtlus enam kasumlik.

    “Ikkagi ei suudetud tõestada, et miinimumpalga alandamine töökohti loob. Seevastu leiti, et miinimumpalga *tõstmine* loob juurde kõige mitmekesisemaid palgaga otseselt seotud hüvesid (mis on ka iseenesest mõistetav), kusjuures tööpakkumises ei pruugi muutusi toimuda :)”

    Tööandjad loovad töökohti, miinimupalk toimib aga tööturule sisenemise barjäärina, mis tõrjub madalama hariduse ja oskustega inimesed, kes pole miinimupalgale vääriliselt produktiivsed, kõrvale. Taas kord, kui sa võtad miinimupalka väiksemaks kroon või kümme, siis tõenäoliselt on mõju olematu. Kui sa aga alandada miinimupalka poole võrra, siis tõenäoliselt on võimalik ka töökohti luua – tuua näiteks siiani ümbrikupalgal olnud inimesed makse maksva tööjõu sekka (a la tädikesed turult). Mis hüvedesse puutub, siis mulle meeldib ise otsustada, mille peale ma enda töötasu kulutan ja idee sellest, et tööandja minu eest otsustab, ei vaimusta.

    “Selle vastu väidaks mina, et kui empiirilised andmed lükkavad teooria ümber, siis äkki peaks teooriat parandama, mitte empiirikat kritiseerima. Vähemalt teistes teadustes käib see nii.”

    Ma ei tea, minu arvates tegi ta päris hästi selgeks, et empiirika sotsiaalteaduses on kohati kaheldava väärtusega, eriti kui teooriast märkimisväärselt erineb. Boudraux ei räägi aga kõigist uurimustest vaid nendest, mis näitavad, et mõju ei ole. Enam kui piisavalt on uurimusi, mis ütlevad, et mõju on, seega ma ei kiirustaks teooria kõrvale heitmisega.

    “Kuna teadlased sind ei toeta, siis oled tegelikult oma usuga üksi. Miks sa küll usud, et miinimumpalga alandamine töökohti juurde loob? Ja kelle huvides see usk on? Kas nende huvides, kelle jaoks need töökohad väidetavalt tekivad? (hariduseta madalapalgalised)”

    Tõesti, kui sa miinimumpalka alandad krooni võrra ei juhtu midagi. Kui sa alandada miinimupalka aga 50% võrra, siis hakkavad ka mõjud paistma. Jah, miinimumpalga kaotamine või märkimisväärne langetamine on hetkel töötute hariduse või kogemusteta inimeste huvides, sest väike palk on parem kui ei midagi.

    “No oletame, et miinimumpalga alandamine või kaotamine loob töökohti juurde (sinu mittetõsiseltvõetav näide – tööandjad on valmis rohkem inimesi tööle võtma, sest nad peavad neile varasemast vähem maksma). Aga mis isu peaks olema kellelgi, haridusest olenemata, tööle minna, kui ta teab, et palgatase on just alanenud?”

    Kui inimesel puudvad oskused ja kogemused, mis ei võimalda tal leida tööd praeguse palgataseme juures, siis miinimupalga kadudes tekivad töökohad, mida on võimalik täita ka meie hariduse ja kogemusteta sõbral. Tema jaoks oli olemas olev miinimumpalk nagunii midagi sellist, mida tema enda produktiivsuse taseme juures ei suuda saavutada. Tema jaoks palgtase alles tekib siis kui miinimupalk kaob. Ta saab tööle minna ja alustada kogemuste kogumist. See, et miinimupalk langeb/kaob ei tähenda, et palgatase langeb. Ma ei tea näiteks ühtegi töölepingut, kus oleks kirjas, et makstakse miinimumpalka – eriti kui see peaks langema.

    Soovitan mõelda ka sellele, mis toimub varimajanduses, mis nagunii sülitab miinimupalgale ja muudele nõudmistele ja regulatsioonidele. Mis summade eest töötavad n.n. tädikesed turul – kas miinimumpalga eest ja ametlikult või hoopis madalama palga eest. Kuidas nemad reageeriks sellele, kui järsku ka nende palk oleks ametlikum?

    “Ja oletame, et samas täitub ka sinu teine unistus – toimetulekutoetus jm. sotsiaaltoetused kaovad, nii et inimene on sunnitud vastu võtma mis tahes töö mis tahes tingimustel – ja lähebki sellele tööle. Kui meelsasti ta seda tööd teeks?”

    Teeme nii, et sina ei unista ega oleta minu eest ja mina ei tee seda sinu eest. Inimene, kes on elanud vaesuse piiril ja nüüd näeb võimalust stabiilseks ja ametlikuks sissetulekuks võtab meelsasti selle töö vastu. Alternatiiv on prügilus (prügi+korilus) ja nagu võib näha nii mitmetes arenguriikides on inimesed meelsamini nõus töötama tehases kindlals palgal, kui tõmblema põllumajanduse kord soodsates, siis jälle mitte, tõmbetuultes.

    “Nagu näitab “basic economics”, langeks madalaim palk nn. vaba turu tingimustes toimetulekupiirile (umbes täpselt). S.t. sellisele tööle poleks mõtet minna, sest see ainult pikendab piinu, kui sedagi…”

    Ei lange. Langeb veel madalamle, sest on päris suur hulk inimesi, kes toovad perekonda teise, kolmanda või n-inda sissetuleku. Lisaks on inimesel alati võimalus töötada rohkem kui ühes kohas ja neid perekondi, kus miinimupalk on peamise “leivateenija” palk, on ikka üpris vähe. Paljude jaoks on palgast tähtsam hoopis tööturule esialgne sisenemine ja kogemuste omandamine (tavaliselt veel ülapeetavana), mis võimaldavad juba järgmist – paremat ja tasuvamat – töökohta taga ajada.

    “Kusjuures ei olnud ju kuskil tõestatud, et miinimumpalga alandamine töökohti juurde loob. Tõestatud on hoopis see, et miinimumpalga alandamine… alandab miinimumpalka 🙁 – halvendab kindlasti töölolijate palgatingimusi ja palgaga seotud hüvesid, samas töö nõudluse ja pakkumise vahekorras ei muudaks midagi.”

    Tööandja maksab enda töötajatele nende tootlikuse järgi. Inimesed, kes on võetud tööle x palgaga on piisavalt tootlikud, et enda palka õigustada. See, et uus miinimupalga tase on x-25% ei tähenda, et varem palgatud kuidagi vähem tootlikuks muutusid või neile peaks vähem maksma. Enamus tööandjate huvides ei ole samuti uute töötajate pidev otsimine, millega kaasnevad nii tehingu- kui koolituskulud.

    Ei tasu ka unustada seda, et enamus tööandjaid saab alati valida kapitali ja tööjõu vahel. Nii kaevab Eestis majale vundamenti üks mees ekskavaatoriga, kuid Hiinas hoopis 50 meest. Kõrge miinimupalk tähendab seda, et kasutatakse rohkem masinaid kui inimesi, mis omakorda põhjustab suurema töötuse, sest just hariduse ja kogemusteta inimesi suudavad masinad kõige paremini asendada. Ei pea kaugemal kui Rootsi vaatama, et näha, kuidas kõrgea nõudmised (miinimumpalk+maksud+regulatsioonid) on tekitanud olukorra, kus teenindajatest on pidevalt puudus.

    “Huvitav-huvitav, kelle huvides miinimumpalga alandamine siis on?”

    Nende huvides, kes praegu on tööta, sest neil puudub vajalik haridus ja kogemus, mille tõttu nad pole piisavalt tootlikud ning nende huvides, kes on huvitatud mitmekesisematest teenustest ja ettevõtluse võimalustest.

    Loodan, et õnnestus enda seisukohta natuke selgitada.

  7. Eke ütleb:

    Silmakirjalikkus silmakirjalikkuse otsa, kui sa poliitik oleksid. Aga kuna oled asjas järjekindel ja järeleandmatu, siis oled lihtsalt eksinud. Kahju ainult, kui sa teisi ka eksitad.

    Ainus otsene vastus sellele, mida ma välja tõin, oli see:

    “[Miinimumpalga alandamine/kaotamine on] Nende huvides, kes praegu on tööta, sest neil puudub vajalik haridus ja kogemus, mille tõttu nad pole piisavalt tootlikud ning nende huvides, kes on huvitatud mitmekesisematest teenustest ja ettevõtluse võimalustest.”

    Vaesuspiirist juba tegin juttu. Miinimumpalk on kõige olulisem tagatis, mis lubab töölkäijatel vaesuspiirist kõrgemat tulu saada. Vabaturu tingimustes oleks miinimumpalk tasemel, mis keskmise tervisega inimest (päris kohe) surra ei lase. Kui sul selle asemele midagi pakkuda pole, siis soovin sulle vaba turgu.

    Vastuse teine pool, mitmekesisematest teenustest ja ettevõtluse võimalustest puudutab eranditult tööandjaid. See on iseenesest mõistetav, et ettevõtjatele tohutult meeldib, kui on riiklikult määratud, et nad ei peagi mingit palka maksma. Mida nad muide praegugi eriti kohusetundlikult ei tee – varimajandus, ümbrikupalk jms. sõnad, mida sinagi tunned. Kas sulle tõesti tundub, et praegused miinimumpalga saajad tulevad liiga hästi toime?

    See naljajutt miinimumpalga eugeeniliselt ajaloost oli ikka lõpp hea: ühtede (progressiivsete) meelest pole teatud inimesed väärt üldse tööd saama, teiste meelest ei tasu kedagi ära põlata – kõik sobivad orjatööks. Sina argumenteerid teise leeri poolt ja esimese vastu, kuigi esimene on sama hea…

    Räägi oma juttu miinimumpalga saajatele. Ma ei tahaks seda pealt näha isegi ohutust kaugusest mitte.

    OECD soovitab Soomele seda, mida ta soovitab, seepärast, et seal on tööl sellised majandusteadlased nagu sina – näevad küll, et teooria ei suhtu tegelikkusesse kuigi hästi, aga teooria ei saa ju vale olla, nii et teda tuleb ikka jõuliselt tegelikkusele peale suruda.

    Ja seda, et kui sa oleksid keiser, siis keelaksid oma alamatele sotsiaaltoetusi, lugesin siit: http://vabalog.blogspot.com/2006/06/kohstuslik-tervisekontroll-on-surnult.html

    “…pikemas perspektiivis vältimatu: ulatuslik tervisekindlustuse reform, kus loobutakse solidaarsusprintsiibist.”

  8. paul ütleb:

    Tundub nii, et ateist vestleb (väitleb) usklikuga. Ateist seletab ja tõestab, et jumalat ei ole olemas, aga usklik kinnitab ikka, et tema usub jumalat, et jumal on olemas ja 2+2 ei ole neli!

  9. Jüri Saar ütleb:

    Eke: oeh…loe minu esimes kommentaari näidet ja kui viitsid, siis võid enda õhtut sisustada mõtisklusega teemal: “mis enamusel majandusteadlastest viga on, et nad miinimupalga vastu on”! Kui saad, siis anna teada, mis haridusega sa ise oled…huvitav oleks teada.

    Tervisekindlustus ei ole sotsiaaltoetus – ainuüksi juba toetuse definitsiooni tõttu.

    Paul: hehee…hea kommentaar…ma usun (heh), et ma olen ikkagi ateisti rollis 😛

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga