Globaalne kliimasoojenemine vs. Maa kokkupõrge asteroidiga
Eelmise nädala lõpus kirjutasin postituse Stern’i Raporti avalik lahkamine ja globaalsest kliimasoojenemisest kommentaarides, et kas äkki ei peaks me globaalse kliimasoojenemise asemel tähelepanu pöörama märksa hävitavamate tagajärgedega potentsiaalsetele katastroofidele. New York Times vahendab huvitavat uudist:
A large asteroid or comet, the kind that could kill a quarter of the world’s population, smashed into the Indian Ocean 4,800 years ago, producing a tsunami at least 600 feet high, about 13 times as big as the one that inundated Indonesia nearly two years ago. The wave carried the huge deposits of sediment to land.
Most astronomers doubt that any large comets or asteroids have crashed into the Earth in the last 10,000 years. But the self-described “band of misfits” that make up the two-year-old Holocene Impact Working Group say that astronomers simply have not known how or where to look for evidence of such impacts along the world’s shorelines and in the deep ocean.
Scientists in the working group say the evidence for such impacts during the last 10,000 years, known as the Holocene epoch, is strong enough to overturn current estimates of how often the Earth suffers a violent impact on the order of a 10-megaton explosion. Instead of once in 500,000 to one million years, as astronomers now calculate, catastrophic impacts could happen every few thousand years.
Eriti huvitavaks peaks sellised avastused tegema ka globaalse soojenemisega seotud mudelite usaldusväärsuse, sest siiani pole vist keegi arvestanud selliste juhtumitega kliimamudelite koostamisel.
Seega üks natuke provotseeriv, kuid minu arvates õigustatud, küsimus: kui ressursid on piiratud ja valida tuleb üks kahest, kas võidelda globaalse kliima soojenemisega, mis võib kuid ei pruugi tappa tuhandeid inimesi järgmise 100 aasta jooksul või hoopis kosmoseprahiga, mis võib mõne tunniga tappa sadu miljoneid inimesi ja mõjuda märksa laastavamalt maailma majandusele, siis kummaga tegeleda?
Categorised as: ...
No siin on nüüd küll mõnevõrra erinevad asjad võrdluseks võetud -uue, seni tundmatu ja ohtliku meteoriidi tulekut järgmise 100 aasta jooksul pole võimalik ette ennustada, küll on aga võimalik üha täpsemalt modelleerida planeedi kliimat!
Igal juhul tasub kulutada raha kliima uurimise peale. Praktiliselt võimatu on aga teha ettevalmistusi seniteadmata ja ainult võimaliku kosmosest tuleva ohu välitmiseks. Kosmosest tulenev oht ei ole ainult meteoriidid vaid ka surmava kiirguse vood, päikese aktiivsusest tulenevad ohud ja muu. Kõige vastu lihtsalt ei ole võimalik end ette kindlustada!
Ok, kõige vastu ei ole võimalik kindlustada, sest kõige jaoks ei ole ressursse. Kas sellisel juhul ei peaks mõtlema nende probleemide lahendamisele, mis on kindlasti lahendatavad (puhas vesi, kanalisatsioon, haridus) ja märksa väiksemate summade eest, kui näiteks Kyoto täiemahuline ellu viimine, mille tulemuslikus on kaheldav ja mille maksumus on tohutu.