VABALOG

Kui sõlmes on omadega Euroopa Liit?

Alles see oli kui meie Euroopa valitsus otsustas, et tavalised lambipirnid tuleks keelata ja asendada keskkonnasõbralike, kuid oluliselt kallimate pirnidega. Kõik seda sooviti loomulikult teha keskkonna säästmise nimel ja vaatamata sellele, et säästupirnid on 20 korda kallimad ja:

CFLs are larger, much heavier and mostly much uglier than familiar bulbs – and up to 20 times more expensive – the vast majority of them give off a harsher, less pleasant light.

Because they do not produce light in a steady stream, like an incandescent bulb, but flicker 50 times a second, some who use them for reading eventually find their eyes beginning to swim – and they can make fast-moving machine parts look stationary, posing a serious safety problem – the so-called “strobe effect”.

CFLs cannot be used with dimmer switches or electronically-triggered security lights (see package label, illustrated below), so these will become a thing of the past. They cannot be used in microwaves, ovens or freezers, because these are either too hot or too cold for them to function (at any temperature above 50C or lower than –18C they don’t work),

More seriously, because CFLs need much more ventilation than a standard bulb, they cannot be used in any enclosed light fitting which is not open at both bottom and top (such as the type illustrated) – the implications of which for homeowners are horrendous.

Ja kui sellest veel vähe oli, siis viimase paari päeva jooksul on selgunud, et väljast poolt Euroopat tulevate säästupirnide maksumusest moodustavad 66% erinevate protektsionistlike meetmete tulemusel kehtestatud tariifid:

The import tariffs were imposed in 2002 to protect EU light bulb producers from the import and sale of Chinese bulbs on the EU market at below-cost price.

Mr Mandelson’s intention to lift the tax came under criticism from German industry commissioner Gunter Verheugen, as well as a key German-based bulb producer Osram who had expressed concerns about possible job losses.

The commission’s final decision to scrap the import duties in a year is a compromise after Mr Verheugen pressed for a two year delay of the move.

Pange tähele sõnakasutust “below cost” – eurooplastele võib-olla tõesti aga hiinlastele vaevalt. Ja isegi kui hiinlased soovivad meile kinkinda säästupirne, sisuliselt peale maksta, siis miks peaks tavatarbija sellele kingitusele ei ütlema? Kas keegi suudab mulle seda selgitada?

Euroopa Komisjoni liige Herr Verheugen (sakslane) tõestab aga, et Osrami (saksa firma) huvid on olulisemad 494 miljoni eurooplase huvist. Mina Verheugenit ei valinud ega ka ükski teine eestlane ega Euroopa Liidu kodanik, kuid selle protektsionistliku tsirkuse mõrusid vilju peavad enne kõike sööma madalama sissetulekuga Euroopa Liidu riikide kodanikud, mille hulka kuulub ka Eesti. Jutud mingist ülimlikust ja idealistlikust Euroopast on ilmselgelt pigem kellegi lootusrikas fantaasialend kui reaalsus, mis paindub alati enne kõiki isiklikele ja rahvuslikele huvidele.

Minus hakkab selline EL’i tõmblemine vaikselt, kuid kindlalt tekitama okserefleksi. Mis kainest mõistusest sai? Kas ta võeti ta kinni ja hoiatkse mõnes EL’i institutsiooni megahoone keldrikorruse salajases piinakambris, kus ta räpaselt ja habetunult ootab helgemaid päevi?


Categorised as: Määratlemata


3 kommentaari

  1. paul ütleb:

    Minu arvates on üldse väär püüda mingi valitsuse (Euroopa või Eesti) otsusega kodanikele peale suruda, et see on õige ja see on väär.
    Demokraatia tingimustes peaks asi käima nii, et majanduslik kasulikkus ühelt poolt ja selgitustöö teiselt poolt. Kui eeltöö on tehtud hästi, siis kodanikud ka vastavalt toimivad. Kui kodanikud aga valivad mingi teise tee või lahenduse, siis on kas eeltöö vilets või pole pakutud lahendus õige!

  2. Ennww ütleb:

    Olen põhimõtteliselt sama meelt, tahaksin vaid juhtida tähelepanu paarile tehnilisele asjaolule.
    Eureferendumi autor on natukene ajast maha jäänud. 50 Hz sagedusega vilguvad vanemad ja odavamad luminestsentslambid, uuemad, elektroonilise käivitusega lambid on viidud kõrgemale sagedusele ja seega on häiriv vilkumine kadunud. Ka saab vähemalt osasid säästupirne kasutada koos “dimmeritega”.
    Milele aga ei ole pööratud tähelepanu, on see, et säästupirn ei pruugi olla sugugi nii säästlik. Esiteks on eluiga lubatust väga tihti oluliselt lühem, hind aga nii palju kallim, et ka kogu elektrisäästu arvstades ei tasu nad ära. Teiseks on säästupirni utiliseerimine kallim, ja pirn sisaldab enamasti elavhõbegaasi, mis nõuab tema utiliseerimist ohtliku jäätmena.
    On kohti, kus need on omal kohal, aga 100% luminestsentsile üleminek on mõeldamatu.
    Aga see, et Euroliidu totter bürokraatia hakkab ületama omaaegset nõukogude nbürokraatiat, on tõsi…

  3. Jüri Saar ütleb:

    ennww: suured tänud täpsustuse eest.

    Kusjuures ma veel kaalusin elavhõbeda teema täiendavalt sisse toomist, sest teadupärast on elavhõbe klassifitseeritud Euroopa Liidus kui eriti mürgiline aine ning alates 2009. aastast on isegi elavhõbedat sisladavate termomeetrite müük keelatud.

    Minu arvates peaks elavhõbe mürgisem olema just gaasina, mida võib leida säästupirnidest mitte aga “vedelana” nagu termomeetrites.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga