Mõtteid, mis vajavad edasi arendamist – organiseerimine ja tootlikus
Intuitsioon võimaldab vähese ja sageli anekdootliku informatsiooni põhjal teha järeldusi, mis võivad pakkuda huvitavaid selgitusi või lihtsalt probleemi näha teise nurga alt, vahel isegi võimalusena. Samas on taoliste intuitiivsete harjutuste suurimaks puuduseks nende laiema rakendamise võimalikus.
Viimasel ajal olen vaikselt seedinud järgmisis mõtteid, mis tegelikult vajaks rohkem tähelepanu nagu ka toetust kirjandusest, isegi kõige elementaarsemast kui vaadata tootlikust.
1. Kinnisvara arendus oli veel loetud kuud tagasi piisavalt atraktiivne valdkond, et meelitada sellega tegelema firmasid, mille põhitegevus oli tootmine. Pandi püsti oma tütarfirma ja asuti arendama. Parimatel päevadel võtsid sarnaseid käike ette mitmed ettevõtlikud inimesed, kes piirdusid mõne korteri või maja arendamisega, kuid kelle põhitegevus oli seotud hoopis millegi muuga.
Mind pani mõtlema tõsiasi, et sageli tegelesid arendusprojektidega inimesed, kes omasid valdkonnast üpris pealiskaudset arusaama, küll aga oskasid organiseerida, motiveerida ja suunata erinevaid ressursse. Kõik need kogemused on potentsiaalne sisend ettevõtlusesse – esialgne kogemus, mis julgustab ehk ettevõtlusega tegelema natuke laiemalt. Samas, kui paljud arendusprojektidega tegelejad olid varem ettevõtjad ja kas kinnisvarakogemus on laiendatav ettevõtlusele üldisemalt?
2. Tootlikkusest on ikka ja jälle juttu ning kindlasti tuleb ka edaspidi. Samas kui jutt läheb numbritele ja võrdluste, siis näib tegu olevat statistikale toetuvate abstraktsioonidega, mida aitavad omakorda segasemaks muuta anekdoodid nagu Eesti ehitaja on Soomes kaks korda tootlikum või mehhiklane samal tööl USA’s, mis Mehhikos, on samuti kordades tootlikum.
Mulle tundub, et tootlikkuse juures mängib olulist rolli institutsionaalne raamistik, kus ettevõtted tegutsevad ja nende ettevõtete omavahelised seosed. Ei piisa üksikute võimekusest vaid neid peab toetama terve võrgustik, mis suudab ära kasutada võimalusi, mis kõrgema tootlikuse tagamiseks on vajalikud. Vähemalt seletab see ära selle, kuidas on võimalik võtta inimene ühest kontekstist ja panna teises tootlikumalt tegutsema. Tootlikus võib sektorite või majandusharude kaupa olla kohati vägagi kõrge, kuid seda paljuski tänu sektori pikaajalisele arengule, vastastikusele koostööle ja teadmistele, kust, kuidas ja mida saab.
Kui aga üldine keskkond areneb kiiresti ja võimalusi kasvuks on rohkem kui küllaga, kas siis on tootlikkuse kasv aeglasem sellepärast, et laienemisel ehitatakse enne välja väiksemale sobiva lahenduse põhjal süsteem, mida hiljem hakatakse kohandama suuremale sobivaks samas kui võrgustiku erinevad lülid arenevad erineva kiirusega?
Categorised as: Määratlemata
Tootlikusest – suurema tootlikuse aluseks on suurem kapitali akumulatsioon. Peale intellektuaalse kapitali mis on töötaja oma on enamus sellisest kapitalist ettevõtja ehk tööandja oma. Üks osa sellest on ka ettevõtja intellektuaalne kapital, ehk töökorraldus ja üldine töökultuur antud ettevõttes.
Sellest tuleneb ka minu arvates erinevus sama inimese tootlikuses erinevates keskkondades.
Keskseks osaks on aga ikkagi materiaalse kapitali hulk – töövahendid.
No kuidas on meie kinnisvara”arendus” seotud tootlikusega?
Keegi alustab ehitamist siis kui maja hind on 2 milli ja kui myygiks l2heb on selle maja hind juba 3 milli. Kas tootlikus kasvas kolmandiku? EI! Lihsalt milli jagu 6hku pumbati kinnisvaraturule juure.
Ümber nurga laualt ja kapi peal on kindlasti kuidagi seotud, kuid antud juhul on tegu lihtsalt kahe erineva teemaga (eraldi punktidega märgitud), mis leidsid ühes postituses kajastamist.
Ma ei arva, et see on kõigest õhk ja osav müük, mille tõttu hinnad kolmandiku tõusevad, kuid ma mõistan sinu küsimust.
Samas ei lähe tootlikuse statistikasse arvesse müügihind vaid eelkõige ehitushind ja need summad, mida makstakse ehitajatele. Jah, maakler või firma teenib müügilt ja sealt pigistatakse täiendavalt tootlikuse statistikasse sisend välja.