Pseudotõed ehk debati labastamisest müraga
Me kõik teeme vigu ja eksime, kuid mõned inimesed näivad pigem enda arusaamadest kui reaalsusest lähtuvalt osasid väiteid mingi universaalse tõena esitavat. Iseenest paljuski vältimatu, kuid kui tulemuseks on väited, mis sageli mõttetult reaalsust lihtsustavad ja igasugust debatti lihtsalt labastavad, siis ei tahaks enam silma kinni pigistada.
Viimase päeva jooksul jäid kaks taolist juhtumit silma.
Noorte seas on levinud müüt, et kanep on lahja ja ohutu. Kõlab signaale, et võiks kaaluda kanepi legaliseerimist. Minu hinnangul on see vale arusaam. Teame kümneid noori, kes on alustanud kanepi tarvitamisega ja siis järk-järgult edasi, s.t kangemate ainete juurde liikunud.
Kahjuks teeb Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas Ekspressis klassikalise vea nähes korrelatsioonis kausaalsust. Kõplas ei tee juttu kahjuks sellest, et enne kui need inimesed tarvitasid kanepit olid nad tõenäoliselt korduvalt kasutanud alkoholi ja üpris tõenäoliselt ka suitsetanud enne kui üldse kanepini jõudsid. Üleskutseid alkohol või tubakas keelata me aga ei kuule. Taoline vigane loogika ei ole kuskile kadunud ka USA’st nagu selgub mõni aeg tagasi Los Angles Times’is veergudel peetud debatist.
Teine väide/näide pärineb Marju Lauristini inimarenguaruande ettekandest Postimehes:
Arvestades meie eelarvevaidlusi ja ettepanekuid palkade vähendamiseks, siis see pilt annab selleks vihje küll. Küsimus ei ole muidugi lahendatav selle aasta eelarvega, aga ma usun, et rahanduskomisjon ja teised võtavad sellest vihjest kinni. Ma toon näite. Praegu läheb kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpetaja tööle ja hakkab kohe saama umbes kaks korda rohkem palka kui tema ülikooli õppejõud, kes on teaduste doktor.
Ma ei mõista hästi, miks on inimarenguaruannet arutades vaja tuua selliseid tendentslike ja eelkõige anekdoodi väärtust omavaid näiteid.
Mina vaatan taolist näidet ja näen olukorda, kus pensionieas akadeemikul puuduvad, oskused ja valmisolek teha seda, mis parajasti on tulus praktikas mitte teoorias. Ühtlasi on akadeemik teinud valiku, mille tulemus on suurem kindlus ja vabadus koos võimalusega valida täpsemalt seda, millega ta tegeleda soovib. Lisame siia veel tõsiasja, et sama jutt ei käi kohe kindlasti erakoolide parimate õppejõudude kohta.
Eestis on mitmes valdkonnas spetsialistide põud, mis võib ilma suuremate probleemideta äsja bakalaureuse saanud inimese jaoks – kes valmis tegema seda, mida vaja ja kellel on ka vastavad oskused – tähendada igati eeskujuliku palka, mida ka teaduste doktorid alma materis kadestavad. Palga paneb eelkõige paika pakkumise ja nõudluse vahekord mitte akadeemiline kraad, mis iseenesest ei näita ju veel eriti midagi.
Kumbki nendest kahest näitest ei vaja erilist terasust, et nende puudulikust esile tõsta ent siin nad on – linnalegendid ja anekdoodi või hoopis väärarusaamad ja teadlik vassimine.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar