Makroökonoomika – under construction?
Mulle on viimaste nädalate jooksul jäänud mulje, et üha rohkem ja rohkem majandusteadlasi on tõsiselt kahtlema hakanud selles, kas makroökonoomika on enam üldse tõsiselt võetav? Ja kui on, siis millises ulatuses? Need, kes pole vahetult ja aktiivselt seotud majandusteaduse akadeemilise eluga on osutunud esimesteks ja kõige häälekamateks kriitikuteks, kuid nad ei ole üksi.
Näiteks Arnold Kling on juhtinud tähelepanu makroõpikutele ja teooriatele, mis seal käsitlemist leiavad – teooriatele, mis peaks olema enam-vähem kõigi poolt aksepteeritud, kuid mis praegusesse olukorda erilist selgust tuua ei suuda. Isegi majanduspoliitiliste lahenduste pakkumine on osutunud keerulisemaks kui keegi veel aasta tagasi oskas arvata, mis seab aga makroökonoomikud suht piinlikusse olukorda.
Viimaste nädalate jooksul on Kling kirjutanud postitusi seeriasse, mida ta ise nimetab Lessons in Macroeconomics, millel tegelikult lihtne ja õilis eesmärk:
These lectures will cover macroeconomics as I think it should be taught, not the way it is normally taught. The focus is not on model-building. The focus is on the two most troubling questions in macro.
1.How is it that financial markets affect the real economy?
2.How is it that an economic slump involves unemployment?
Praeguseks hetkeks on Kling ühele poole saanud 8 loenguga, mis tõstatavad huvitavaid küsimus ja on tõesti suunatud pigem majanduses toimuvate muutuste omavaheliste seoste mõistmisele kui mudelite ehitamisele, mille seos reaalsusega kipub üha enam olema kauge kui mitte lausa olematu. Huvitav ja inimlik lugemine neile, keda huvitab see, kuidas finantsturud mõjutavad reaalmajandust ja kuidas majanduskasvu aeglustumine on seotud töötusega.
- Introduction
- Misconceptions about Labor Markets
- Unemployment as an Adjustment Problem
- Why Wage Cuts are Rarely Used
- The Dotcom Recession
- Labor Markets in the Post-industrial Economy
- Financial Sector and the Real Economy
- Private and Government Monetary Instruments
Loodetavasti pole Kling edasiste loengute kirja panemisest loobunud, sest siiani on kirjutatu üpriski huvitav ja mõtlemapanev olnud.
Zimran Ahmed on enda blogis samuti väljendanud skeptilisust selle üle, mida kasuliku on makroökonoomikal praeguse olukorra või selle edasiste arengute kohta üldse öelda:
When every law is followed, but the system as a whole still completely collapses, the answer is pretty clear to me: the system is fundamentally broken. In my view, the US financial system (and by extension, the world financial system) simply does not work. It is a bridge that followed firmly established engineering principles, was carefully built to spec, and yet collapsed anyway. There is no point in gluing masonry together or yelling at contractors, one must rethink those established engineering principles.
. . .
Neither Paul nor Megan can admit to themselves that the problems are fundamental and structural, that the financial system’s engineering playbook is unsound, and yes, this means that academic macroeconomics and finance are, essentially, Fraudulent. Or at least, Scientism. Spend some time in the English Lit department at Harvardand you’ll see how bad the modern University is at rejecting drivel. Now ponder that fact that this may also be the case in the Economics department, and that these guys are running the country.
Isegi härra makroökonoomika ise, Greg Mankiw, jõudis eile sarnasele järeldusele postituses, mis leidis kajastamist vist enamuses vähegi tõsisemalt majandusteadust käsitlevates blogides:
Many macroeconomists, however, are skeptical of the Keynesian model. And even among modern Keynesians, there is disagreement about specifics. I think it is fair to say that short-run business cycle theory remains one of least settled parts of economics. Any economist approaching the subject should bring an ample dose of humility.
. . .
I am not sure how convinced I am by these findings. And even if they are correct, I am not sure what model I should use to explain them and to what extent that model would apply to the extraordinary economic circumstances we now face. At the very least, these puzzles should give us reason to pause when using the Keynesian framework for policy analysis. There is still a lot about macroeconomics that remains deeply puzzling.
Mida eelnevast järeldada? Eks vist seda, et kui isegi suured ja kogenud ajud on segaduses, siis väiksematel ja vähem kogenud ajudel on tavalisest rohkem põhjust erinevate väidete esitamisel alandlik ja tagasihoidlik olla. Kahju ainult, et enamus inimesi tõlgendab igasugust ebakindlust automaatselt nõrkusena seeläbi soosides julgeid deklaratsioone isegi siis, kui neil erilist alust pole.
Categorised as: ...
Austria koolkond on olnud alati kriitiline makroökonoomika ja Keynesi suhtes. Kas praegune makroökonoomiline segadus ei ole mitte kinnitus nende seisukohtadele?