VABALOG

Keynes ja keinslus – paar tsitaati

Praeguste struktuursete probleemide taustal võetakse üllatavalt tihti suhu Keynes’i nime ja seda majanduspoliitika õigustamiseks, millega Keynes tõenäoliselt poleks nõustunud. 

NYU ja austria koolkonnaga tihedalt seotud majandusteadlane Mario Rizzo on aga viimastel nädalatel hoos olnud ja juhtinud tähelepanu nendele Keynes’i seisukohtadele, millest miskipärast eriti ei räägita. Miks? Eks ikka sellepärast, et see seaks massiivse rahakühveldamise tõsise kahtluse alla:

“Organized public works, at home and abroad, may be the right cure for a chronic tendency to a deficiency of effective demand. But they are not capable of sufficiently rapid organisation (and above all cannot be reversed or undone at a later date), to be the most serviceable instrument for the prevention of the trade cycle.”

People need to pay more attention to Keynes’s mature policy ideas of the late 1930s and 1940s and less to his simple advice of the early ‘30s.  

 (Keynes, Collected Writings, vol. XXVII, p.122 ).

Lisame siia veel tõsiasja, et praeguste probleemide taga pole mitte ainult Eestis struktuursed probleemid (mis tööd inimesed teevad ja mille järgi on nõudlust, millist haridust/oskusi selleks on vaja vs. milline on haridus ja oskused täna ) vaid ka USA’s, kus näiteks autotööstust on varsti juba aastakümneid riigiabiga hoitud kunstlikult suuremana kui ta oleks selleks, et kasumlikult edasi tegutseda. Loova-hävitamise takistamine või segamine on lihtsalt tulevaste probleemide edasi lükkamine kunstliku nõudluse abil, mida ei ole keegi nõus igavesti subsideerima. 

Infrastruktuurile tehtavad kulutused ei ole aga kohe kindlasti mingi absoluutne lahendus eriti kui hakatakse kiirustama ja loobutakse tasuvusanalüüsist selle nimel, et kõigi poliitikute valijatele oleks mingi präänik kuskilt tulemas kõrgema tööhõive nimel. Olukorras, kus eriti Eestil on vaja saada inimesed ehitusest välja ja tegema midagi, mille eest on nõus maksma mitte ainult eestlased vaid ka paljud teised. See tähendab ümberõpet ja kohanemist uute tingimustega väga paljudele ehitajatele ja kahjuks ka tootmisettevõtete töötajatele Eestis. 

See surub esile aga järjekordse portsu küsimus, mis seotud nende inimeste vanusega, valmisolekuga ümber õppida, nende rahaliste võimaluste nagu ka täiend-/ümberõppevõimalustega. Mingit lihtsat ega kiiret lahendust mina siin ei näe – ainult keerulisi valikuid, mille langetamisel hakkavad olulist rolli mängima ka maailmavaatelised seisukohad.

Teine Rizzo poolt väljatoodud Keynes’i tsitaat on samuti aktuaalne Eesti kontekstis:

In correspondence with the economist James Meade in 1942 Keynes says he is “converted” to Meade’s idea of altering the social security payroll tax over the business cycle. Here are Keynes’s words:

I am converted to your proposal…for varying rates of contributions in good and bad times. (June 16, 1942). Keynes, Collected Writings, vol. 27, p. 208. 

…[Y]ou are able to show fluctuations in income of an order of magnitude which is significant in the context… So far as employees are concerned, reductions in contributions are more likely to lead to increased expenditure as compared with saving than a reduction in income tax would, and are free from the objection to a reduction in income tax that the wealthier classes would benefit disproportionately. At the same time, the reduction to employers, operating as a mitigation of the costs of production, will come in particularly helpfully in bad times.  (July 1, 1942). Keynes, Collected Writings, vol. 27, p. 218.

My purpose in this post is not to say that because Keynes supported this idea that it is a bad one. In fact, I am expressing no opinion – at this writing – about whether it is advisable to have a temporary reduction in payroll taxes as a stimulus. However, let me add that the other part of the Meade-Keynes plan was to pay for the lowering by a commensurate rise in good times.

Forget about the idea of making up for the lowering, for a moment: Does our political system have what it takes to go back to the current rate after a “temporary” decline? I don’t know.

Sotsiaalmaksule ülempiiri seadmisega on eestlasi juba viimased pool aastat ettevaatlikult harjutatud, kuid miks mitte kasutada võimalust terve sotsiaalmaksu olemus ülevaatamiseks? Nii või naa vajab tervishoiu rahastamine Eestis tõsiselt ümber mõtlemist ja indiviidikesksemaks kujundamist. Kindlasti mõjuks aga kohalikule ettevõtlusele turgutavalt sotsiaalmaksu alandamine, sest kui palgad on suht jäigad ja muutused neis on siiani veel üpris tagasihoidlikud, siis kõige laastavamalt mõjub praegune olukord just kohalike ettevõtete kasumlikkusele ja konkurentsivõimele. 

Eraldi küsimus loomulikult, kas ka Eestis õnnestub pärast langetamist sotsiaalmaksu ka tagasi endisele tasemele tõsta või millise augu see eelarvesse jätab.

Tagged with:

Categorised as: ...