Antropoloog tarbimisharjumuste võimalikust muutumisest
Iga kriis, mis suurendab teadmatust ja ebamäärasust, põhjustab vältimatult muutusi ka inimeste tarbimisharjumustest. Mida sügavam on kriis ja ebakindlam tulevik, seda rohkem suunatakse raha säästudeks või varasemate võlgade tasumiseks. Kuskilt peab see raha tulema ja kui ta ei tule suuremast palgast, siis jääb ainsaks võimaluseks kokkuhoiud kulutustes.
Ettevõtjate jaoks, kes on sageli sunnitud enda toodangu mahtusid pikemalt ette planeerima on taoline olukord täiendav väljakutse, sest tarbimisharjumuste muutmine võib tähendada väljas söömise asemel hoopis panustamist isetegemisele kodus või kallima kauba asendamist mõnevõrra odavamaga. Kui kriis on sügav, siis võivad inimeste tarbimisharjumused kardinaalselt moonduda ja taolistest muutustest peaks iga ettevõtja teadlik olema isegi siis kui ta ei soovi nendega kaasa minna.
Millised on aga tendentsid? Kas pigem eelistakse kvaliteet kaupa, kuid seda ostetakse teistest kohtadest või hoopis odavamat kaupa sealt, kus on harjutud sisseoste tegema? Millised kulutused lükatakse edasi ja mille eest ollakse valmis rohkem maksma? Keerulised küsimused kõik, mis võivad erineda nii sissetulekute suuruse kui asukoha või isegi mingi üldisema grupikuuluvuse alusel. Igal juhul on antropoloogid need, kes võiks taoliseid muutusi kõige paremini kaardistama sobida ja vähemalt Grant McCracken on sellega ka juba algust teinud peatudes kolmel kõige tõenäolisemal stsenaariumil, mis paiskavad õhku ka mõned põhimõttelisemad küsimused:
The question is whether we might habituate to a lower level of spending. I think this can only happen if some of the deeper cultural drivers of the consumer culture fall silent. These would include competitive spending. (This is largely dead among some Millenials.) It would also include the wish to stay in fashion or in touch with the curve. (Here too some young consumers are turning their backs on fashion, especially the branded, mainstream variety.) There are positive forces: the wish to go green, to “save the planet,” this has been the great staple of elementary school education and it is now on the verge of being installed in our culture as orthodoxy. (This is no doubt as it should be.) This is where we really have to do our anthropology: what are the cultural drivers that might intervene here and lock consumption habits into place.
Tundub, et see ei jää viimaseks postituseks teemal, sest kirjutise lõpus on välja lubatud ka väike kvalitatiivne analüüs lähitulevikus.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar