Hardo Pajula illusioonideta ettevõtlustoetustest
Päevalehest jäi silma väike küsimuste ja vastuste voor, kus üheks vastajaks ka Hardo Pajula. Mõistagi ei jää värvikad võrdlused vastustest välja, kuid eraldi tõstaks esile Pajula kommentaare, mis puudutavad ettevõtluse toetamist kuna see teema leiab siin peatselt veel täiendavat kajastamist. Rõhuasetus (rasvases kirjas) on minupoolt
Loomulikult saab valitsus oma sõpradele toetusi anda. Üksikuid ettevõtteid saab päästa, aga tervikuna see Eestis elu ei edenda. Meil pole mõtet hakata siin süüdlasi otsima. Kõik olid toimunus otsapidi sees – nii need, kes laenu välja kühveldasid, kui ka need, kes võtsid kohustusi, mida vähegi arukalt tulevikku plaaniv inimene poleks teha tohtinud.
Ja natuke hiljem:
Oleme siin pikalt rääkinud ettevõtluse toetusskeemidest ja muust. Aga samal ajal ei omanda paljud lapsed isegi mitte põhiharidust! Raha saaks (ettevõtluse toetusskeemi asemel – toim) palju otstarbekamalt kasutada – näiteks selleks, et vähendada nende osakaalu, kes 14-aastaseks saades märkavad, et neil pole üldse mingit šanssi elu päikeselisemal poolel kaasa lüüa. Muidu tuleb aga kriisi ajal säilitada kaine mõistus (kui see on võimalik) ja huumorimeel.
Pajula juhib tähelepanu ka sellele, et väikeriik nagu Eesti ei saa mööda kulude kärpimisest, sest võrreldes enda majandusruumi stimuleerivate riikidega oleme ikkagi suht “küla” .
Igasugused “eelista kohaliku” kampaaniad tunduvad talle samuti kui mitte kohatud, siis kindlasti mitte teiste riikide sarnase tegevuse tagajärgedega arevestavad…eriti eestlastele, kelle elujärg järjest rohkem ekspordist hakkab sõltuma.
Categorised as: ...
Ega ettevõtete toetamine ei tähenda ilmtingimata otsest raha jagamist. Üks näide. Soomes ja Rootsis on languste ajal kasutatud skeemi, kus kehtestatakse ajutine maksutagastus neile kes remondivad oma kodusid. Soome, mälu järgi oli see ülempiir kusagil 5000-7000 eurot.
See pole ostene raha jagamine vaid kaudne motivaator, mis seotud samas investeerimise/tarbimisega – ainult siis saad raha tagasi. Need pola ka suured infraprojektid, mille käivitamine võtab kaua aega, vaid mikrotregevused.
HS-st lugesingi mingi kuu aeg tagasi, et Soome remondifirmadel on tänu sellele praegu käed tööd täis.
see läheks asjaette, kuna just ehitajad tööta. st asjalikumad ja oskajamad ehitajad saaksid tööd remondimeestena.
aga eesti probleem on pigem vist see harimatu ja oskusteta töötute mass.
Minu arvates ei saa “ettevõtluse toetamise” ja “ettevõtlustoetuste” vahele võrdusmärki panna.
Ettevõtlust on võimalik märksa laiemalt toetada kui suunata ettevõtlustoetusi, mis üldjuhul on üles ehitatud taotlustele ja aruannetele, omavad väga piiratud mahtu ja suunatud kaduvväiksele osale ettevõtjatest. Mind häirivad just suunatud ettevõtlustoetused.
Mis ehitajatesse puutub, siis mul on tunne, et Soome ja Rootsi on mõnevõrra teistsuguses olukorras kui Eesti, kus viimastel aastatel on kõva ehitusbuumi varjus niimõnigi edasisele haridusteele või õpitud ametile käega löönud, et ehitusel korralikult teenida.
Ehitussektor kuivab meil praegu jõudsalt kokku ja kui nüüd soodustada läbi maksusoodustuste (kuidas lapitakse tulenev eelarveauk?) ehitus- või remonditöid, siis me hoiame kunstlikult nõudlust ühes sektoris tema tõenäolisest tasakaalupunktist kõrgemal. Kas taolised maksusoodustused jääksid igaveseks? Vaevalt, pigem oleksime mingi hetk olukorra ees, kus oleme ehitussektori hõivet hoidnud suuremana kui ta tegelikult oleks ja tuleb samu probleeme lahendama hakata.
Minule on ümbrisevat jälgides jäänud mulje, et kinnisvara on valdkond, kus kokku tõmbumise ruumi jagub veel aastateks. Õhku jääb rippuma ka küsimus, et kas me tahame neid inimesi subsideerida, kes hariduse või mõne muu valdkonna asemele hoopis ehituse valisid. Minule tundub märksa mõistlikum nende inimeste tööhõive kunstlik hoidmine (ja see ei tähenda veel, et ma seda pooldaks), kes on enda inimkapitali hulgaliselt panustanud – nii aega kui raha.
Jüri,
su kahtlused on muidugi loomulikud. Ja tegemist ongi kunstliku nõduluse upitamisega, see ongi asja mõte, mitte lööki ära hoida, vaid seda pehmendada. Samamoodi on kunstlikud olnud ka skandinaavlsete analoogsed sammud. Maksusoodustused on ajutised, selles pole mdiagi originaalsed, enamik riike kasutab ajutisi maksusoodustusi (või ka ajutisi maksutõsteid). Kui on teada, et need on ajutised, milles probleem, kõik teavad ette millal need lõpevad ja oskavad sellega ka arvestada.
Minu arvates on tegu ühe konkreetse sammuga, võrdlused millest õppida (nii häid kui halbu külgi) on kohe kõrvalt võtta.