VABALOG

Allkirjade kogumise soovimatutest kõrvalmõjudest Venetsueelas

Tyler Cowen viitas ühes eilses postituses huvitavale uurimusele The Price of Political Opposition: Evidence From Venezuela’s Maisanta poliitiliselt motiveeritud allkirjade kogumise võimalikest tagajärgedest infotehnoloogiaajastul.

Nimelt kogus Venetsueela opositsioon Chavezi tagandamishääletuse tarvis allkirju. Kui 2002. aastal allkirjade kogumisega alustati õnnestus kokku saada 1,6 miljonit allkirja. Kahjuks ei aktsepteerinud neid allkirju Venetsueela Ülemkohus, mis polnud rahul Valimiskomisjoni legaalsusega. Selle tulemusel moodustati uus Valimiskomisjon, mis oli märksa Chavezi sõbralikum.

Õnneks ei heidutanud see opositsiooni, mis asus uuesti allkirju koguma. 2003. aasta veebruaris õnnestu Chavezi tagandamiseks koguda juba 2,8 miljonit allkirja, kuid kuna presidenti saab ametist tagandada alles pärast poole ametiaja möödumist, otsustas opositsioon oodata 2003. aasta augustini kui Chvezil täitus pool ametiajast. Valimiskomisjon otsustas aga kogutud allkirju mitte aktspeteerida, sest need olid kogutud enne poole ametiaja täitumist.

Opositsioon otsustas siiki ka kolmandat korda proovida ja seekord lähtuti Valimiskomisjoni poolt kehtestatud uutest reeglitest, mille kohaselt tuli allkirju koguda ainult Valimiskomisjon ametlikes punktides. Sellele vaatamata õnnestus opositsioonil koguda nüüd juba 3,5 miljonit allkirja. Valimiskomisjon leidis, et kogutud allkirjadest olid 375 tuhat kehtetud ja lisaks ei suudetud kinnitada 1,2 miljoni allkirja õigsust. Allkirja õigsuse kinnitamiseks lubati kõigil soovijatel enda isikut veelkord kinnitada ja enam kui 50% allkirja andnutest seda ka tegi. 2004. aasta augusti lõpus toimus lõpuks tagandamishääletus, mille Chavez siis 59% võitis.

Huvitavaks teeb kogu loo aga see, et kogu allkirjade kogumise kampaania jooksul andsid Chavezi pooldajad mõista, et tagasikutsumise pooldajad tuvastatakse ja nende isikute andmed avalikustatakse. Pärast hääletust märgistati allkirja andnud kenasti Valimiskomisjoni veebileheküljel ja mõni aeg hiljem loodi eraldi andmebaas – Maisanta -, mida ametnikud omavahel vabalt levitasid. Tulemus:

We find that one third of Venezuelan voters that signed any of the three recall petitions suffered from an average 5 percent drop in their earnings and a 1.5 percentage point drop in their employment probability.  This wage drop is largely borne by the 20 percent of voters who signed the third and decisive petition round, which is suggestive that the main instrument of political retaliation was the widely circulated Maisanta database that contains the list of signers of the third petition.

An important question that we do not fully answer here is what the broader consequences were of Chavez’s attempt to punish the voters that attempted to remove him from office.  We provide a back- of-the-envelope calculation that the aggregate TFP costs from the misallocation of workers across jobs can be substantial, on the order of 3.4 percent of GDP, though we need to know more about the job matching process to make more definitive statements.

Internetis allkirjade kogumine piirdub üldjuhul nime ja maili aadressiga, kuid see on ka peamine põhjus, miks nad pole tõsisemalt võetavad. Kui aga allkirju kogudes on lisatud ka isikukood ja aadress, siis on ka tõenäosus suurem, et allkirjadest saab andmebaas, mida võidakse ühel heal hetkel sinu vastu kasutama hakata.

Arvestades sellega, et terves maailmas on avalik sektor viimastel kuudel päris jõuliselt sekkunud ka erasektori tegevusse, tundub mulle suht loogiline oletus, et mida suurem on avaliku sektori roll riigis, seda tõenäolisem, et vastumeelsete seisukohtade omajate väljavaated töö ja sissetuleku kohalt halvenevad.

Tagged with: chvez, majanduskasv, tagandamishääletus, uurimus, venetsueela

Categorised as: ...