Miinimumpalga alandamisega tööhõive tõstmisest
Ma ei ole pidanud üleliigseks aeg-ajalt kirjutada miinimumpalga negatiivsest mõjust tööhõivele ja sellepärast on huvitav ka USA’s puhkenud debatt miinimumpalga alandamise üle. Arvestades sellega, et töötus on ka Eestis probleemiks ja miinimumpalk sarnaselt USA’le nii mõneski valdkonnas problemaatiline, siis võiks see debatt huvi pakkuda ka eestlastele.
Otsa tegi blogosfääris lahti Paul Krugman, kes alustas enda postitust küll miinimumpalgast, kuid pööras selle õige pea üle üldiseks palgalanguse negatiivsete mõjude selgituseks. Bryan Caplan reageeris sellele lühikese, kuid konkreetse postitusega, mis juhtis tähelepanu taas miinimumpalgale ja selle vähendamise positiivsele mõjule. Tyler Cowen lisas omad kommentaarid lausa kahes postituses (1, 2) sealjuures reageerides teises pikemas postituses Krugman’i teisele postitusele. Mark Thoma ja Rajiv Sethi lisavad omad kommentaarid, mis on pigem skeptilised.
Mulle tundub, et Rajiv Sethi’l on õigus, kui ta kirjutab:
What I cannot understand is why people of considerable intelligence persist in conducting a partial equilibrium Walrasian analysis of the labor market, as if we were dealing with the market for oranges. Please stop it.
Probleem on selles, et viidatud postitustes arutletakse pigem lihtsustatud osaliste tasakaalumudelite üle, mis on osaliselt vältimatu, kuid ühtlasi ka kahetsusväärselt piirav. Ettevõtlust ja ettevõtjaid taolistesse mudelitesse integreerita on keeruline ja üldjuhul sellest neoklassikalises majandusteoorias hoidutakse. Kahjuks tähendab see ühtlasi stsenaariumite välistamist, kus madalam või olematu miinimumpalk võimaldab ettevõtjal hakata pakkuma teenust, mille osutamine oleks siiani olnud just tööjõukulude tõttu piirav.
Teine probleem on kvalitatiivsete näitajate integreerimine matemaatilistesse mudelitesse. Hea näide on näiteks tugiteenused, mis võimaldavad paremat teeninduskeskkonda või lisahüvesid, mida kliendid hindavad ning mis panevad nad eelistama näiteks puhtamat ja koristatumat söögikohta (palgati eraldi koristaja) mõnele teisele söögikohale (ei palgatud eraldi koristajat), mis on mõnevõrra räpasem. Siinkohal võiks ju öelda, et makro olukorda see eriti ei mõjutaks – ainult tulude jaotumist mikro tasandil – , kuid see tundub olevat pigem probleem, mis tuleneb makromudelite vältimatutest lihtsustusest.
Eesti kontekstis tähendaks aga madalam miinimumpalk võimalust osadel inimestel varimajandusest väljuda ja isegi makse maksta, mis ühtegi suuremat eelarveauku ei lapi, kuid midagi siiski annab. Isegi ühe protsendi varimajanduse käibest maksudena kasseerimine võimaldaks mitukümmend miljonit krooni täiendavat maksutulu.
Mainimata ei saa jätta ka tõsiasja, et ega neid miinimumpalga saajaid väga palju ei ole ja miinimumpalga kaotamine ei tähendaks üle öö töötute probleemi kadumist. Küll aga võimaldaks miinimumpalga kaotamine suuremat hulka tööpakkumisi inimestel, kelle piiratud haridus ja kogemused ei võimalda neid palgata töökohtadele, mis õigustaks praeguse miinimum palga maksmist.
Categorised as: ...
Loomulikult pooldan seda ideed! Miinimumpalk tuleks muidugi kaotada aga ka alandamine on vastuvõetav alternatiiv.
Üks grupp keda see kindlasti aitaks oleksid äsja tööturule saabunud noored, kes täielikult veel oma kulude peal ei ela (vanemad veel toetavad) aga kes saaksid sellega jala ukse vahele ning hakkaksid töökogemust omandama.
Huvitav oleks teada kuidas mõjutab miinimumpalk üldist palgataset. Selge on see, et tööpuudust aitaks leevendada palkade alanemine (ja seda on juba toimunud). Kas miinimupalga alandamine vähendaks olemasolevate töökohtade palgataset?
Miinumumpalk peaks jah puuduma üldse. Olen enam kui nõus.
Miinimumpalga puudumine ilmselt ei aldanaks iseenesest muid palku – miks ta pweaks. need, kes ei teeni miinimumi on ju palgatud antud numbrite eest vabatahtlikult – ainult miinimummehed/naised on need, kes võibolla oma palka välja ei teeni kuidagi, sest teevad nii vähe või nii mõtetut tööd. Aga samas – mina ei ole asjatundja. Siiski paistab, et seaduses kirjasolevast suuremat palka teenivad inimesed saavad seda maksja vaba tahte alusel, mida ei tohiks mõjutada tema võime palgata väga väikese palgaga lisatöötajaid või vältida mõtetupoolsete vallandamist.