Järgmine vaatus institutsionaalse hõõrdumise saagas
Euroopa Komisjon soovib suruda eurotsooni liikmesriike senisest enam eurokriteeriumide piiridesse ja on tulnud välja mitmete arvamustega, kuidas sekkuda riikide eelarveplaneerimisse või karistada neid struktuurifondide raha külmutamisega.
Eelmisel nädalal kerkis varasemast teravamalt esile küsimus eelarvedistsipliinist rahaliidu liikmesriikides, mis ajendas Komisjoni välja tulema ettepanekuga hakata kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide eelarveid enne vastu võtmist inspekteerima ja heaks kiitma sealhulgas ka nende riikide eelarveid, mis rahaliitu ei kuulu ja on siiani eeskujulikult hakkama saanud. Mõistagi ei istu taolised mõtted kõigiga. Rootslased on enda vastuseisu Komisjoni poolsele kontrollimisele ja võimuhaaramisele juba teatavaks teinud:
The proposals, put forward on Tuesday by economic and monetary affairs commissioner Olli Rehn, would apply to all EU countries, including those like Sweden that have not adopted the euro.
“We think it’s odd that it would apply to all countries. The presumption should be that those countries whose budgets break the stability and growth pact – you could possibly have a discussion on that point,” Reinfeldt said.
“I will object to this way of looking at things,” he added.
Tänaseks on selgunud, et sakslastel on oma nägemus stabiilsuse tagamisest eurotsoonis ja selleks soovivad tõenäoliselt enda eelarvedistsipliini alast seadusandlust laiendada vähemalt teistele rahaliidu liikmetele:
Möödunud aastal raius Saksamaa oma põhiseadusse pügala, mis keelab föderaalvalitsusel alates 2016. aastast riigieelarvega enam kui 0,35 protsendi võrra SKTst miinusesse minna. Liidumaadele ei ole alates aastast 2020 üldse mingisugust puudujääki lubatud.
Kui sellised seadusi rakendada kogu eurotsoonis, tagaks see palju karmima eelarvedistsipliini kui praegune reegel hoida defitsiit 3 protsendi piires SKTst.
Kui Eesti iseseisvus on olnud võimalik eelkõige tänu suuremate riikide toetusele, siis Suurbritannia saaks hakkama märksa iseseisvamalt, mis tähendab korraliku kandepinda ka euroskeptikutele, kellest Lord Tebbin on üks häälekamaid:
Our Masters have been simply waiting for this crisis, which I had guessed would come not less than ten, and not more than twenty years into the life of the Euro. We all know that the Greek crisis will not be the last of its kind. Either the Eurozone states must move to full economic union, that is a single economic policy, including both taxation and public expenditure, or the Euro will, sooner or later, suffer a fatal financial crisis.
Mulle tundub, et praegu oleks õige aeg hakata kohalikel poliitikutel tõsisemalt mõtlema sellele, millest ollakse eurotsooni kuuludes valmis loobuma. Kui suuremad liikmesriigid saavad reegleid ja ettekirjutusi mätsida ning vassida, siis väiksematel ja vaesematel riikidel sarnased võimalused puuduvad.
Mulle tundub, et meie maksusüsteem on piisavalt omanäoline, et soovitada meile “euroopalikumat maksusüsteemi” ja eelarvele heakskiidu saamine Brüsselist tähendab tõenäoliselt ka poliitiliste valikute järjest ulatuslikumat taandamist eurokraatide eelistustele, mis ei pruugi aga sugugi ühtida eestlaste eelistustega.
Mind isiklikult häirib, et meil on tegelikult olemas valikud ja alternatiivid, kuid meile kiputakse tagantjärgi kõike serveerima kui fait accompli’t, mis tuleb lihtsalt alla neelata, sest midagi teha on hilja.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar