Institutsionaalne hõõrdumine viib vältimatult kohtusse
Ajalehtede esiküljed on praeguseks vallutanud suve soojus, mis on mõnevõrra “igavamad” teemad kahjuks välja tõrjunud. See ei tähenda, et konditsioneeritud kontorites Saksamaal ja Belgias ei jätkuks Euroopa Liidu ja liikmesriikide institutsionaalne hõõrdumine. Kohati natuke liiga apokalüptiliselt esinev Ambros Eevans-Pritchard juhtis hiljuti postituses Legal noose tightens on Europe’s monetary union tähelepanu viie sakslasest professori katsele läbi kohtu takistada maksumaksjate rahaga erapankade hooletut võlakirjade ostmise subsideerimist:
A quintet of professors – Wilhelm Hankel, Wilhelm Nölling, Joachim Starbatty, Karl Albrecht Schachtschneider, and Dieter Spethmann (ex Thyssen CEO) – have just broadened their complaint over the Greek part of the bank rescue to include the new €440bn Stability Facility, which breaks EU law at every turn.
It also covers the European Central Bank’s mass purchase of Greek, Spanish, Portuguese, and Irish bonds from private banks. This enables investors who bought these bonds during the credit bubble in order to boost yield – just as they bought US subprime CDOs to boost yield – to shift the consequences of their own misjudgements onto taxpayers (Hedge funds were already “long” Club Med debt, of course, when the ECB stepped in so they simply make a speculative gain from taxpayers).
Kui lepingute ja põhiseaduse järgmist peetakse üleliigseks, siis on viimane aeg hakata küsima, mis alusel ja kelle huvides mõned üksikud inimesed sadade miljonite eest otsustavad. Seadused ja lepingud on ikkagi eelkõige selleks, et kui otsuseid tegema asutakse, siis põhimõtted, millest lähtutakse, on arusaadavad ka neile, kes pärast peavad tehtud otsuseid kõrgemate maksude näol finantseerima.
Kui nahhaalselt Lissaboni lepingust (leping, mis on juba ise üks paras häma ja petukaup) kevadel üle sõideti ei jäänud kaugeltki kõigil märkamata ja taolise pretsedenditu võimuhaaramise lahkamine Saksamaa Föderaalses Konstitutsioonikohtus pole mitte ainult soovitav vaid lausa vajalik:
Meanwhile Germany’s Centre for European Politics in Freiburg – a free-market think tank – has joined the fray with a report arguing that the use of €60bn of EU money under Article 122 of the Lisbon Treaty to support the rescue package is illegal. This is a new twist and on the face of it looks unanswerable.
“It is a complete violation of our constitutional law and the judges at the court will have to say so if a case reaches them, even though they are afraid of the economic consequences,” said the author, Dr Thiemo Jeck.
Küsimus ei ole ainult selles, et kreeklastele visati päästerõngas vaid ka selles, mis tulevikus sarnastes olukordades juhtuma hakkab. Kui mängureegleid õieti pole ja reegliteta mängijaid ei piira miski, siis loob see täiendavat ebastabiilsust ning määramatust, mis järgmises vähegi keerukamas olukorras veel valusamalt kätte maksab.
Neljast professorist ilmus hiljuti Der Spiegelis pikem artikkel The Four Horsemen of the Acropolis: An Old Battlefront Returns in War on Euro, mis valgustas nende tausta ja veendumusi. Muu hulgas selgub, et üks meestest on vaba turumajandus pooldaja, kellele Brüsselis pidev tsentraliseerimine lihtsalt ei istu ja teine on sotsiaaldemokraat, kes näeb Kreeka abipaketis finantskoormat, millega võetakse sakslastelt nende higi ja vaevaga välja võidetud sotsiaalsed garantiid. Der Spiegel võtab kenasti kokku, mille nimel iga väärikas härra võitleb:
Although the four professors don’t appear to stand much of a chance, they are taking advantage of every opportunity they can get, partly because all four now have people listening to what they have to say. Hankel is fighting against a monetary policy that he believes is a burden to the nation, Starbatty is fighting to uphold the rationality of the free market and against incompetence in Brussels, Schachtschneider is fighting for democracy and Nölling for stronger political morals.
Both they and their listeners feel motivated, even if they realize that nothing will change in the end. “Do you think they’re going to take to the streets now and protest?” Hankel asks, with a hint of self-irony, after giving a lecture in the northern city of Lübeck.
See on omamoodi huvitav, et Saksamaal täidavad neli professorit funktsiooni, mida USA täidab märksa laiapõhjalisem Tea Party liikumine. Kahju ainult, et Eestis väljenduvad sarnased tendentsid üleüldises halas poliitikute saamatusest, mille lahenduseks on enamuse arvates “paremad” poliitikud (?!) või teatraalne mõttetus. Tähelepanuta on aga kogu virr-varri sees jäänud kõige loogilisem lahendus: detsentraliseerida võimu ja anda inimestele rohkem võimalusi enda elu ise kujundada läbi individuaalsete valikute ning vastutuse.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar