VABALOG

Miks Kreitzberg eksib ehk miks erakoole tuleb rahastada võrdsetel alustel munitsipaalkoolidega

Mind ausalt öeldes hämmastab ja kurvastab kui riigikogu liige ja kultuurikomisjoni juht leiab, et erakoolide rahastamine võrdsetel alustel munitsipaalkoolidega on riigi raha raiskamine. Igal juhul tundus Postimeest lugedes, et just sellist seisukohta omab Peeter Kreitzberg:

«Olukorras, kus linna munitsipaalkoolides kohti tunduvalt rohkem kui lapsi, on tegu siis nüüd maksumaksja raha ebaotstarbeka kasutamisega,» arvas Kreitzberg, pidades selle sätte läbisurumise põhjuseks ainuüksi kildkondlikke huve

…

«Kui väikeses piirkonnas munitsipaalkool rahuldab haridusvajaduse ja kõikidel lastel on koht olemas, siis kujutage ette, kui sinna kõrvale tehakse erakool ja pooled lapsed lähevad sinna. Omavalitsus peab hakkama ülal pidama kahte kooli, kuigi kõik lapsed mahuksid ära ühte,» kritiseeris Kreitzberg. Maakohta erakooli loomise ohtu pidas ta teoreetiliselt absoluutselt võimalikuks. «See loob ka täiendava motivatsiooni erakooli loomiseks,» arvas ta.

Sellist suundumust, et riikliku toetuse tõttu erakoolid oma õppemakse vähendama hakkavad, poliitik ei uskunud: «Teisest küljest oleks see ikkagi raharaiskamine, sest kui lapsevanemad hakkavad linnakoolidest oma lapsi ära võtma, hakkame ülal pidama suurt hulka pooltühje koole.»

Kust otsast alustada taoliste eksitavate väidete lahti harutamist? Tõenäoliselt sellest, et Kreitzberg näib olevat unustanud pikkade riigikogus veedetud aastatega, kust “riigi raha” üldse tuleb. Makse maksavad täpselt samadel alustel kõigi teiste eestlastega ka erakoolide kasuks otsustanud lapsevanemad. Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et jõukamad lapsevanemad maksavad oluliselt rohkem makse, kuid otsustanud erakooli kasuks peavad nad veel lisaks maksma ka õppemaksu.

Minu jaoks on läbimõtlemata ja kentsakas ka seisukoht, mille järgi on konkurents mingi teenuse osutamisel, kuidagi negatiivne. Lihtsalt ignoreerida erinevaid lähenemisi ja võimalusi koos potentsiaalse kasuga, mida erakoolid saavad pakkuda, sest lähtuvad märksa rohkem lapsevanemate ning õpilaste eelistustest, on lühinägelik. Inimestel peab olema võimalus valida ja enda maksudena makstud raha võimaluse korral ka suunata, sest vastasel juhul on omavalitsuste valmisolek hariduse kvaliteediga tõsiselt tegeleda enam kui puudulik.

Lausa koomiline tundub aga Kreitzbergi apelleerimine argumendile, et munitsipaalkoolid jäävad tühjaks, sest lapsevanemad hakkavad lapsi erakoolidesse panema ning siis on omavalitsus sunnitud ülal pidama “suurt hulka pooltühje koole”. Taoline mõttekäik saab tulla ainult inimeselt, kes pole pikemat aeg erasektori või mõne muutustele tundlikuma valdkonnaga kokku puutunud. Selle asemel, et küsida endalt, miks peaksid lapsevanemad eelistama erakoole munitsipaalkoolidele (kvaliteet? keskkond? suhtumine? asukoht?) ja kas mitte ei ole probleem hoopis lapsevanemate rahulolematuses paljude munitsipaalkoolidega, mis ei suuda pakkuda nende lastele nende jaoks vastuvõetava tasemel haridust, sest selleks lihtsalt puuduvad monoliitses süsteemis ajendid, näib Kreitzberg pidavat märksa olulisemaks kinnisvara haldamise kulusid “pooltühjade” hoonete näol. Austatud kultuurikomisjoni juht võiks arvestada ka tõsiasjaga, et kui inimestel puudub teenuse vastu huvi, siis selle rahastamine tuleb lõpetada. Kui munitsipaalkool on pooltühi ja ei suuda enam õigustada ruumidele tehtavaid kulutusi, siis tuleb kolida väiksemale pinnale või koole ühendad mitte lähtuda eeldusest, et hoone on püha ja puutumatu.

Mis aga sotsiaaldemokraadist Kreitzberg’i avalduste juures kõige rohkem hämmingut tekitab on Rootsi kogemuse jäärapäine ignoreerimine.

Nimelt toimub Rootsis erakoolide rahastamine võrdsetel alustel munitsipaalkoolidega juba 1992. aastast. Muidu kõlbab sotsiaaldemokraatidel Rootsit Eestile eeskujuks tõsta küll, kuid nüüd järsku on kohalik nõukogudeaegne süsteem hea küll. Tõsi, Rootsis juurutasid uue süsteemi paremerakonnad, kuid naasnud võimule ei loobunud sotsiaaldemokraadid uuest süsteemist vaid isegi süvendasid ja juurutasid seda edasi. Miskipärast ei näinud rootslased konkurentsis ja valikuvõimaluste laiendamises probleemi vaid võimalust, mis on edukalt ära kasutatud:

One out of five Swedish compulsory or upper secondary schools today is independent. Before the voucher reform, the few private schools existing merely differed from public schools regarding ownership. Today, almost half of the independent schools differ more or less radically from public schools regarding pedagogical concept and methods to fulfill the curriculum. Around 10 percent of the independent schools are religious/confessional. More than six out of 10 independent schools are run as for-profit limited companies, a form for school operation that has become more common throughout the years. And there are small, local schools—founded by teachers and headmasters and run as only one unit—alongside larger chain school companies that are represented all over the country. One school corporation is even listed on the Stockholm Exchange Market.

Rootslaste kogemustest veel:

• umbes viiendik lapsevanematest ja õpilastest valib täna pigem era- kui munitsipaalkooli samas kui konkurents on sundinud ka munitsipaalkoole edasi arenema.
• erakoolides õpivad õpilased ja nende vanemad on märksa rohkem rahul enda valikuga kui munitsipaalkoolides õpivad õpilased või nende vanemad.
• erakoolide kulud õpilase kohta on Rootsis sageli madalamad kui munitsipaalkoolides, sest ajendid võimalikult kuluefektiivselt majandada on märksa selgemad.
• õpilaste akadeemilised tulemused on erakoolides isegi pärast õpilaste sotsiaalmajandusliku taustaga arvestamist umbes 10% paremad.

Arvestades rootslaste kogemusi jääb üle ainult spekuleerida, et Kreitzbergi jutud kildkondlikest huvidest käivad täpselt samuti tema enda poolt aetava poliitika kohta. Kahjuks näib Kreitzberg esindavat eelkõige nende õpetajate huve, keda erakoolid enda ridades tõenäoliselt näha ei soovi.

Erakoolide rahastamine samadel alustel munitsipaalkoolidega ei ole mitte ainult õige vaid ka õiglane. Isegi Rootsi sotsiaaldemokraadid jagavad seda seisukohta.

Tagged with:

Categorised as: ...