VABALOG

Diskussionid, debatid või hoopis vaidlused

Mulle meeldivad debatid ja diskussioonid paljuski just sellepärast, et lisaks arutelule konkreetse probleemi põhjuste ja tagajärgede üle võimaldab pikem debatt osa saada sama probleemide erinevatest tõlgendustest, mis lähtuvad põhimõttelistest erinevust – olgu need maailmavaatelised või filosoofilised. Kuidas keegi enda seisukohti kaitseb ja kuidas teiste argumentidesse suhtub on samuti kõnekad detailid, mis võivad tuua täiendavat selgust muidu segasesse olukorda.

1.

Minul erilist sümpaatiat Paul Krugmani vastu pole. Tema üleolev ja kohati manipuleeriv argumenteerimisstiil minule ei istu, kuid kuna tegu on intelligentse ja võimeka inimesega, kes pälvinud ka Nobeli memoriaalpreemia majandusteaduses, siis aega-ajalt tuleb tema lugemine kasuks ainuüksi silmaringi laiendamise seisukohalt – eriti kui Krugmani kriitika osaks saanud enda vaateid ja seisukohti kaitsevad. Augusti lõpus New York Review of Books’is ilmunud artiklis The Slump Goes On: Why? annab Krugman koos abikaasa Robin Wells’iga ülevaate kolmest 2008. aasta kriisi algeid uurivast raamatust, millest kõige rohkem kriitikat pälvib Raghuram Rajan’i Fault Lines: How Hidden Fractures Still Threaten the World Economy. Mõistagi tundis Rajan ennast mõnevõrra puudutatuna ja ei pidanud liigseks pikemalt vastata artiklis Many Are the Errors, kus juhib tähelepanu enda argumentidele ja nende kajastamisele Krugmani poolt.

2.

The Economist võttis hiljuti artiklis Cutting edge kokku IMF’i värske uurimuse, mis annab nende hinnangul alust kuulutada Alesina ja Ardagna uurimus eelarve kärbete mõjust majanduskasvule “sügavalt puudulikuks”. Peamine põhjus erinevate järeldusteni jõudmisel näib eelkõige tulenevat metodoloogilistest erinevustest. Kuna eelarve kärbete mõju on jätkuvalt aktuaalne ka Eestis ja olen varasemalt Alesina ja Ardagna uurimusele viidanud, siis ei saa ma jätta viitamata Alesina vastusele. Alesina on seisukohal, et enamus järeldusi on mõlemas uuringus sarnased samas kui metodoloogiliselt pole IMF’i uurimus sugugi vähem problemaatiline. Ühes on aga mõlema uurimuse autorid üksmeelel – eelarve kärped on eelarve puudjäägi vähendamiseks majanduskasvu seisukohalt parem lahendus kui maksude tõstmine.

3.

Hiljuti lõõmas interneti avarust Chicago professori Todd Hendersoni kaasus, mis sai alguse postitusest, kus Henderson kurtis enda raske elu üle, mis Obama administratsiooni kavatsuste tõttu Bushi administratsiooni maksukärpeid mitte pikendada, muutub veelgi raskemaks. Teiste arvutused on näidanud, et tõenäoliselt teenib Hendersoni perekond aastas umbes 300 000 USD. Järgnes palju moraalset hukkamõistu, mis läks vägagi isikukeskseks. Brad DeLong ei pidanud samuti paljuks Hendersoni enda blogis “töödelda”, kuid vastupidiselt paljudele teistele pidas DeLong vajalikuks ka Hendersoni akadeemilist panust ilma süvenemate halvustada. DeLong on samuti üks nendest inimestest, kes on minu jaoks paljuski enda halvustava blogimisstiili poolest…antipaatne. Hendersoni blogikaaslased (1, 2) üritasid küll DeLong’i tähelepanu juhtida mõnedele puudustele tema arutluskäigus, kuid DeLong pidas vajalikuks vastata valikulise ja moonutava tsiteerimisega, mille ulatusest ja kahepalgelisusest annab aimu Jonathan Adler’i postitus DeLong Doubles Down. Keegi ei keela DeLong’il kirjutamast seda, mida heaks arvab, kuid taoline “trikitamine” ei tee ühelegi inimesele, kes tahab tõsiselt võetav olla, au.

Tagged with:

Categorised as: ...