Ametiühingute “ettepanekud” kui umbmäärane aja raiskamine
Eesti Ametiühingute Keskliit on välja tulnud dokumendiga “Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekud poliitikate kujundamiseks aastatel 2011-2015” (PDF). Kui Tööandjate Keskliidu poolt avaldatud manifestile heideti üht, teist ja kolmandat ette (sealhulgas ka EAKL’i poolt), siis pole EAKL’i dokument sugugi põhjalikum või argumenteeritum. Pigem vastupidi.
Enne kui EAKL’i üllitise sisul (sellel vähesel, mis seal on) peatun väärib vast meelde tuletamist tõsiasi, et Eestis kuulub ametiühingutesse vähem kui 10% töötajatest ja ametiühingute liikmeskond on viimastel aastatel ainult kahanenud. Neid kahte seika on põhjust meeles pidada
Minu jaoks jääb arusaamatuks, miks tekitatakse mingeid dokumente, milles pole peaaegu midagi, mille üle arutleda. Konkreetseid ettepanekuid pole ja enamasti on sõnastus piisavalt üldsõnaline, et iga üks võib sealt välja lugeda seda, mida ise parajasti soovib.
Kas tõesti on palju tahta, et rääkides umbmäärastest “kvaliteetsetest töökohtadest” ei koosneks selgitus sarnaselt umbmäärastest soovidest nagu “suurest” lisandväärtusest, “kõrgest” tootlikkusest, “heast” palgast, mis on saavutatav “asjakohaseid” tugimeetmeid “arendades”. Kes meist ei tahaks kõrgemat, paremat, suuremat ja asjakohast – probleemid tekivad siis, kui sõnade ritta seadmise asemel tuleks tegutsema hakata ainult, et kõik saavad sellest umbmäärasest sõnadesupist erinevalt aru. Kusjuures kõik need fraasid pärinevad esimesest punktist, kuid terve dokument kubiseb neist ja olukord läheb lõpupoole ainult hullemaks.
EAKL’i manifestist torkab korduvalt silma, et autorid soovivad EAKL’i rolli suurendad ja laiendada, kuid nagu eelnevalt juba mainitud on ametiühingute liikmed alla 10% töötajatest. Tööandjate Keskliidu kandepind pole sugugi suurem ja kõiki puudutavate otsuste tegemine kahe väikese esindusorganisatsiooni poolt pole õigustatud. Ainus loogiline järeldus on, et nende organisatsioonide omavahelised kokkulepped ei laiene neile, kes ei kuulu kumbagi organisatsiooni. Igale inimesele peab jääma õigus teha tööd väiksema palga eest kui alampalk kui ta seda soovib ja teistel nendele inimestel taolist tööd pakkuda.
Arvestades sellega, kui nõrga ja tegelikult sisutu dokumendiga on tegu, ei ole ka mõtet peatuda maksupoliitika alastel ettepanekutel, mis näivad olevat eelkõige ajendatud täiendavatest kulutustest, mida on kuidagi vaja katta. Nõuda progressiivsemast tulumaksu samas maksustatava tulu suurusest või protsendist rääkimata ei ole tegevus, millega peaksid tõsiselt võetavad täiskasvanud inimesed tegelema. Kui soovite ettevõtte tulumaksu taastada, siis oleks viisakas vähemalt vihjata suurusjärkudele ja mitte oletada, et see suurendaks “märkimisväärselt maksulaekumisi”.
Kokkuvõtvalt: Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekud poliitikate kujundamiseks aastatel 2011-2015″ on valdavas osas nii autorite kui potentsiaalsete lugejate aja raiskamine.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar