Huvitavaid artikleid nädala alguseks
Chilean miner’s latest amazing feat … the New York marathon – mõned maa-all veedetud kuud võivad inimestele avada võimalusi, millest nad poleks varem õieti unistadagi osanud. Üks Tshiili 33-st kaevurist sai tuntuks enda igapäevaste maa-aluste jooksusessioonidega, mis ei jäänud märkamata ka New Yorgi maratoni korraldajatel, kes mehe legendaarsele spordiüritusele kutsusid. Lugu tavalisest kaevurist, kellest New Yorgis sai meediastaar, kes suudab tunda siirast rõõmu tasuta saadud jooksususside eest.
Waiting for Dough – 2009. aasta kevadel kirjutas Christopher Caldwell Iirimaast artikli, kus proovis mõista nii Iirimaa edu kui tärkavate probleemide põhjuseid. Caldwelli kriitiline pilk peatus “sotsiaalse partnerluse” rollil, kust töövõtjate kõrgema palga ja tööandjate madalama palga soovidele leiti lahenduse läbi valitsuse, mis heldelt tulumaksu vähendas. Kolmandik töötajatest ei maksnud mingit tulumaksu ja enam kui 50% maksutuludest laekus üle 100 000 eruo aastas teenivatelt. Olulist rolli mängisid ka tarbimismaksude arvestatav osakaal ja avaliku sektori palgad, mis olid samaväärse töö eest erasektori palkadest ligi 25% kõrgemad. Kaasahaaravalt traagiline.
Start-Up City – Ed Glaeser arutleb City Journalis New Yorgi tuleviku üle mõtiskledes linna mineviku üle ja leiab, et ettevõtlus ning ettevõtjad mitte poliitikud ja reguleerijad on suurlinnal pidevalt uusi arenguvõimalusi leidnud. Rohkete näidetega illustreeritud artiklis ei jäta Glaeser mainimata, milline on majandusteadlaste üldine seisukoht avaliku sektori poolsesse riskikapitalisti mängimisse. Jaapani MITI varal peab Glaeser vajalikuks lisada, et tegu oli mitte võitjaid vaid pigem kaotajaid valinud organisatsiooniga.
Tom Lubbock: a memoir of living with a brain tumour – Tom Lubbock on kunstikriitik ja kirjanik, kelle saatus on veeta viimased aastad enda elust ajukasvajaga, mis vankumatu järjekindlusega röövib tal seda, mida ta on õppinud armastama ja hindama üle kõige: sõnu, lauseid, mõtteid, diskussiooni ja arusaama. Guardiani’s avaldatud artiklis kirjeldab Lubbock, enda järjest tagasihoidlikuma sõnadevalikuga, kuidas iseenesest mõistetav taandub keskendumist vajavaks pingutuseks ja kuidas väikestest kõnevääratustest kasvab välja vaikus.
Literary Writers and Social Media: A Response to Zadie Smith – Alexis Madrigal kirjutas pikema vastuse Zadie Smith’i Facebooki’i ariklile, kus Madrgial vaatleb Facebooki mitte niivõrd inimeksistents internetiavarustes taandav kuivõrd uusi väljendusvõimalusi pakkuva nähtusena. Madrigali arvates jääb Smith’il tähelepanuta tõsiasi, et kõrvaltvaataja jaoks on lühikesed märkused ja üksikud pildid sageli tähenduseta ja pinnapealsed samas kui nende tõeline olemus ja väärtus avaldub alles pärast segunemist lugejate/vaatajate kujutlusvõimega, mis annab nendele fraasidele ja pildikestele nende sügavama tähenduse.
Christopher Hitchens (Vanity Fair artiklid) – juunis tegi Hitchens arstide abiga nii enda kui paljude tema lugejate jaoks ebameeldiva avastuse – tal on neljanda faasi (“There is no stage five!”) söögitoruvähk , mis on levinud tema lümfisõlmedesse ja ühte kopsu. Alati võitlusvalmis Hitchens ei ole sellest ebameeldivast arengust ennast eriti lasknud häirida vaid on avameelselt Vanity Fair’i jaoks kirjutanud igakuiseid artikleid, kus mõtiskleb talle omase vaimukusega erinevate vähiga seotud küsimuste üle (1, 2, 3, 4).
Categorised as: ...
Lisa kommentaar