Õiguskantsler võtab sõna kiirlaenude intressimäärade kaitseks
Aeg-ajalt juhtub ka Eesti, et mõni inimene hakkab ettevõtlusalaste regulatsioonide osas kaasa mõtlema ja jõuab järeldusteni, mis oleks pidanud juba seadusloome käigus kõigile osalistele selged olema. Ma jään huviga ootama, milline vastus tuleb justiitsministrilt, kes oleks pidanud enda ametnike reguleerimismaaniat (ja eriti Riigikogu õiguskomisjonis tehtud tehtud meelevaldseid muudatusi – vaata ka postituse kommentaare) ohjeldama enne kiirlaenude intressimäärade piiramist võimaldava seadusemuudatuse jõustumist. Igal juhul peaks õiguskantsleri kiri väidetavalt ettevõtlusvabaduse eest seisva erakonna liikme jaoks igati loogiliselt argumenteeritud olema:
“Leian, et on väär eeldada, et turuhinnaga antud laen on eelduslikult heade kommete vastane. Teenustel ja kaupadel on majanduslik väärtus. Ettevõtja pakub enda kaupu ja teenuseid reeglina välja sellise hinnaga, mis katab teenuse ja kaubaga seotud kulud ja võimaldab tal saada mõistlikku tulu. Vaba konkurents turul peaks üldjuhul välistama selle, et ettevõtja lülitab teenuse/kauba hinna sisse ebamõistlikke kulusid või saab ülemäärast tulu. Kui ettevõtja seda teeks, tekiks üldjuhul turule teine ettevõtja, kes pakuks isikutele sama kaupa/teenust odavama hinnaga ning esimene ettevõtja oleks samuti sunnitud ülemäärase tulu teenimisest loobuma või vastasel korral turult kaduma,” märkis õiguskantsler.
Õiguskantsleri kriitika alla sattunud seadusesätted hakkasid kehtima 2009. aasta mais.
Teder selgitas, et tema teada ei analüüsinud riigikogu intressipiirangut seades kiirlaenude turgu ega seda, millise hinnaga on turul kiirlaenud. “Riigikogu ilmselt ei teadvustanud, et kiirlaenuturul saadaolevad tooted ongi suhteliselt kallid ja et see kallidus on suure tõenäosusega majanduslikult põhjendatud. Selliste laenude suurem kulukus võrreldes näiteks veidi pikemaajaliste krediidiasutuste poolt antud laenudega võib muu hulgas olla tingitud sellest, et need laenud krediidiandja jaoks suure riskiastmega,” seisab Tederi kirjas.
Jääb üle loota, et Rein Lang ei lase vastuse koostamisega tegeleda samadel tegelastel, kes kiirlaenude intressimäärade piiranguid õigustatuks pidasid. Miks ma kiirlaenude kõrgetes intressides probleemi ei näe olen selgitanud varasemalt neljas postituses, mille võib leida siit.
Categorised as: ...
Pane siiski tähele, et õiguskantsler esitab etteheiteid mitte justiitsministri ette valmistatud eelnõule, vaid sellele Riigikogus tehtud muudatustele.
Eee….ma ei tahaks hästi sinu märkusega nõustuda.
Minu arusaamist mööda on intressiküsimus reguleeritud tsiviilseadustiku üldosas, mis osutus võimalikuks peale muudatuse eelnõu vastu võtmist. Ma ei ole selles küll päris kindel, kuid mulle tundub, et eelnõud Riigikogus karmimaks ei muudetud. Muudatus pärineb aga minule teada olevalt justiitsministeeriumist ja ma olen teadlik vähemalt ühest artiklist, kus justiitsministeeriumi nõunik pidas vajalikuks seaduseelnõud kaitsta: http://www.epl.ee/artikkel/442378
Jah, Riigikogu oleks pidanud taolise eelnõu tagasi lükkama või välja hääletama, kuid eelnõu ise pärineb ikkagi justiitsministeeriumist ja minu arvates muudatused olid pigem kosmeetilised kui sisulised vähemalt selle põhjal, mida võib avalikult lugeda: http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=420369
Aga kui sa ei nõustu minu tõlgendusega, siis oleks huvitava teada miks täpselt.
Ma ei nõustu sellepärast, et olen õiguskantsleri analüüsi lugenud. Nagu tead, on see saadav aadressil http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/NORMIKONTROLLI_MENETLUSED/Margukirjad/2011/JuM_kiirlaenud_m_rgukiri.pdf Viitan täpsemalt punktidele 4, 21-24 ja 29, milles käsitletakse just täpselt muudatusi, mis Riigikogus tehti. Sellest, et Teder neile erinevustele mitmel pool tähelepanu pööras, ei saa iseenesest muidugi teha järeldust, et eelnõu oli tingimata põhiseadusepärane (ega ka vastupidist järeldust). Siiski on see oluline.
Riigikogus lisati TsÜS § 86 lõike 3 lauses 2 praegu sisalduv presumptsioon, et leping, mille “tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda” on heade kommetega vastuolus ja seega tühine. Õiguskantsleri märgukiri viitab sellele eeldusele ning sellest laenuandjale tulevatele tõendamisraskustele läbivalt, isegi kõige viimases lauses.
Veel üks õppetund sellest, et ajakirjanduses ilmunule pole mõtet ilma originaaldokumente lugemata toetuda.
Lugesin vähemalt nüüd õiguskantsleri analüüsi läbi, millest tulenevalt olen valmis tunnistama, et sul oli õigus. Õiguskantsleri seisukoht on tõesti kujundatud eelkõige Riigikogus tehtud muudatuse alusel.
Samas oli minu jaoks kõige huvitavm aga punkt 41 toodud argumentatsioon, mida lugedes jäi minul mulje, et esialgses sõnastus poleks laenuandjale olnud võimalik kõrge intressiga seoses erilisi etteheiteid teha. Laenuandja oleks saanud enda intressimäära kaitseks välja tuua olukorra turul, selgitada tagatiseta laenu kõrge intressimäära põhjuseid ja viidata tõsiasjale, et enamusel teenuse tarbijatest puudub ligipääs madalama intressiga laenudele, millest tulenevalt on neile jäänud kiirlaenude andjad (kus on vähemalt võimalus õiguskaitsele) ja füüsilised isikud, kes enda laenutegevuses seadustest ei lähtu.
Igal juhul tänan informatiivse ja asjaliku kommentaari eest.