VABALOG

Vahelduseks ettevõtte tulumaksust kaugemal ja lähemal

Maksud on üks nendest küsimustest, kus arvajaid on oluliselt rohkem kui teadjaid. Kusjuures see ei ole nii mitte ainult Eestis. Hiljuti ilmus New York Times’is pikem artikkel GE ettevõtte tulumaksu koormast. Artikli autori väitel on ettevõtte tulumaksu koorem sisuliselt olematu, sest GE kasutab enda rahvusvahelisust koos oma maksude osakonnaga oskuslikult maksude optimeerimiseks tasemele, kus USA’s nagu makse ei makstakski.

Taoline väide tundus  kahtlane isegi Eestis artiklit lugevale inimesele, kuid tänaseks on selgunud, et ega artikli autor USA ettevõtte tulumaksu süsteemist kõigi enda erandite ja nüanssidega enne artikli kirjutamist läbi ei närinud. Pigem oli autoril enne olemas järeldus ja hukkamõist kui artikkel üldse valmima hakkas. Megan McArdle peatub  enda postituses artiklis esinenud vastuoludel ja küsimustel, mis ühtlasi illustreerivad kui nüansirikas on ettevõtte tulumaksuga ettevõtetelt raha kätte saamine. Ilmselt oleks mõlema artikli lugemisest kasu ka kõigile kohalikele poliitikutele ja ajakirjanikel, kes tõsise näoga klassikalise ettevõtte tulumaksu taaskehtestamisest unistavad. Ehk jääks siis mõned labasemad banaalsused  ära.

Ja kui jutt juba maksudele läks, siis hiljuti käis läbi uudis, et Euroopa Komisjon soovib EL’i liikmesriikides ettevõtte tulumaksubaasi ühtlustada või õigemini pakkuda selleks võimalust neile, kes seda soovivad. Kõige asjalikum käsitlus teemast on siiani ilmunud raamatupidaja.ee’s, mis avaldas intervjuu Erki Uustaluga, kes on ka ise olnud töögrupi liige, mis kõnealust direktiivi eelnõud välja töötas. Muu hulgas tuleb juttu ka eelnõu sobivusest Eesti maksusüsteemiga.

Kuna tegu on eelkõige suurematele rahvusvahelistele ettevõtetele suunatud algatusega, siis ma ennast sellest esialgu puudutatuna ei tunne, kuid samas on mul plaanis CCCTB arengut tähelepanelikumalt jälgida, sest eelnõu on tõlgendatav ka eelmänguna ühtse maksukeskkonna ja -reeglistiku loomisel, kust edasi on järgmine loogiline samm maksumäärade harmoniseerimine. Seda tõlgendust jagavad ka mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid, mis CCCTB’st üleliia vaimustunud ei ole.

Hiljuti ilmus sama eelnõuga seoses ka VoxEU’s artikkel Corporate tax reform in the EU: Weighing the pros and cons, mille autorid on simulatsioonide abil jõudnud muu hulgas järeldusele, et Eesti jaoks oleks CCCTB pigem majanduskasvu pärssiva mõjuga ja:

In aggregate, European economies would only benefit if the spread of tax burdens is reduced by harmonising the tax rate as well as the tax base. This would reduce the dispersion of effective tax rates and so reduce distortions in the allocation of mobile capital across countries.

Autoritel on veel rida huvitavaid märkusi, millest väärivad siin mainimist ehk kaks:

1. CCCTB valemiga annab täpselt samuti mängida nagu ettevõtte tulumaksumääraga erinevate riikide vahel;
2. lõpliku CCCTB valemi paika loksutamine võib olla ülimalt keeruline erinevate liikmesriikide vastandlike huvide tõttu.

Tundub, et CCCTB on üks nendest teemadest, mille arenguid saab jälgida aastaid.

Tagged with:

Categorised as: ...