Kas Eesti kõige ebakompetentsemad eelarvestajad on Tartus?
Viimaste päevade jooksul on Tartust tulnud kaks uudist, mis seavad tõsise kahtluse alla suuremate ehitusprojektide tellija/hankija suutlikkuse projektidele vähegi realistlike eelarveid koostada.
Kõigepealt selgus, et Eesti Rahva Muuseumi ehitushanke korraldamisel ja ettevalmistamisel pole kaasatud pädevaid eelarvestajaid ning planeeritud 38 miljoni euro asemel tulid pakkumused vahemikus 50-70 miljonit eurot. Otsustati hange tühistada, kuid ega vist sellele ei mõeldud, et ehitusmaterjalide hinnad ainult tõusevad ja isegi siit sealt midagi vähendades ei õnnestu saavutada enam kui 20% kokkuhoidu.
Täna selgus, et Tartu ringtee kõige keerulisema lõigu ehitamiseks oli planeeritud lausa ulmeliselt ebapädev 16 miljonit eurot ja nagu pakkumuste avamisest võib järeldada jääb töö tegelik maksumus hoopis 30 miljoni euro kanti. Kui hange tühistatakse, siis tõenäoliselt üritatakse samuti projekti lihvida kuidagi "kõhnemaks", kuid 50% kokkuhoidu sealt ei tule.
Jääb üle ainult vaadata ja imestada, et mille eest linnaametnikud palka saavad? Erafirmas ootaks sedavõrd puuduliku eelarvestamise teinud töötajat ees asjade kokku pakkimine ja kiiremas korras ettevõtte ruumidest lahkumine, kuid avalikus sektoris ei tähenda ebapädevus midagi. Homne päev maksumaksja palgal tuleb sama roosiline kui eilne, vahet pole kui saamatu sa enda ülesannete täitmisel oled.
Kusjuures oleks siis olnud, et riigihanke teates on hankija määratlenud eeldatava hanke maksumuses, kuid ei. Selle asemel, et pakkujaid enda eelarve piiratusest informeerida minnakse riski peale, siis pärast mängitakse shokeeritud ullikesi. Ma ei teagi, kuidas muud moodi Tartus toimuvat kirjeldada kui haldussuutmatust. Kui organisatsioonis kompetents puudub, siis tuleb kompetents sisse osta mitte lollitada ja aega raisata lootuses, et….ma tõesti ei tea, mida nad loodavad. Kui organisatsiooni juhid ei suuda endale teadvustada, et neil kompetents puudub, siis oleks vaja uusi juhte mitte projekte ümber teha (aeg, raha) ja korraldad mõttetuid hankeid, mis hiljem tühistatakse.
Mind hämmastab ka ajakirjanike suutmatus/valmisolek tunda sügavamat huvi selle vastu, kust tulevad taolised ebarealistlikud eelarved tulevad ja kes neid heaks kiidab.
Categorised as: ...
Järjest suuremaks muutub see kontrast, kus erafirmades vabastatakse töötaja ametist pikema jututa. Riigisektoris jätkub asi nagu midagi poleks juhtunud…
Kahjuks jääb selline lollus ja rahade raiskamine inimestele teadmatuks, kuna paljusid majandus ja riigiteema ei huvita, sellisel kujul mitte…
Meenub ka üks juhtum sellest aastast, kus üks riigitöötaja tegi laenuhanke projekti jaoks, millega põhjustas miljoneid kahjumit, kuna oleks saanud väga väga palju odavamalt sama laenu…