Kohtu otsus seoses Tartu maantee 17 kinnistuga
Juuli lõpus kirjutasin pikemalt endise "Turisti" valuutapoe hoone kuulutamisest kultuurimälestiseks, mis tundus juba esmapilgul kohatu ja tõsises vastuolus õigusriigi põhimõtetega. Lähemal uurimisel selgus, et olukord on märksa murettekitavam kõigi nende jaoks, kes on soetanud kinnisvara ja soovivad seda edasi arendada. Mikk Salu vahendab Postimehes halduskohtu otsust:
Eelmisel nädalal tühistas Tallinna halduskohus endise kultuuriministri Laine Jänese käskkirja, millega tunnistati arhitektuurimälestiseks Tallinnas Tartu mnt 17 asuv endine Turisti valuutakaupluse hoone. Ministeerium tunnistab kaotust ja otsust edasi ei kaeba.
Kohtuotsuses pole kahetimõistmist. Kultuuriministeerium on rikkunud kõike alates hoone omanike õiguspärastest ootustest kuni põhiseaduse paragrahvini 32 ("Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud" – toim).
Hoone omanikest kaebajaid esindanud vandeadvokaat Mikk Lõhmus rõhutas samuti kohtuotsuses toodud viidet põhiseaduse rikkumise kohta: "Sellel on pretsedenti loov tähendus, mis näitab, et riik lihtsalt ei saa nii ühepoolselt käituda."
Minu jaoks jääb jätkuvalt arusaamatuks, miks vaatamata Raivo Palmaru selgele seisukohale juba 2006. aastal mind uuele ringile. Nüüd on kohtult otsus olemas (kui keegi suudab leida selle ka veebist, siis oleks see oodatud kommentaarides), kuid kohtukulud jäävad tõenäoliselt Kultuuriministeeriumi kanda. Miskipärast on mul tunne, et keegi selle äärmiselt läbimõtlemata avantüüri pärast vastutama ei pea ja elu läheb edasi nagu polekski midagi juhtunud. Jääb vähemalt pretsedent, mis ehk distsiplineerib natuke ning ei võimalda päris suvalisi ja omanike huvisid ignoreerivaid otsuseid teha.
Categorised as: ...
Jüri, 2006. aastal mindi teisele ringile paaril väga lihtsal põhjusel, mis demokraatliku poliitika loogikaga.
Muinsuskaitse, arhitektuuri eksperdid ajasid asja sellepärast, et see ongi nende rida. Aga nemad ei otsusta.
Poliitikust minister otsustas ja seda järgmistel põhjustel:
a) ta ei saanud lihtsalt aru, et rikub Põhiseadust
b) ta tahtis poliitikuna meeldida ekspertidele, arvamusliidritele ja avalikkusele
c) ta sai küll väga hästi aru, et tema otsus rikub seadust ja et kohus selle otsuse tühistab, aga ta lükkas teadlikult otsuse tegemise kohtu kaela. Ehk siis selleasemel, et ise sattuda muinsuskaitsjate, arvamusliidrite ja avalikkuse meelepaha alla, lasi ta ebameeldiva otsuse enda asemel teha kohtul.