Ajateenistuse järjest selgem teekond ajaloo prügikasti
An argument often made in favor of conscription is that because a volunteer army is more expensive, conscription saves the country money in the long run. The problem with this argument is that it looks only at budget outlays and ignores economic costs. Forced service in the military at a non-negotiated wage might lower budget outlays, but it does not lower the opportunity costs of those conscripted. The difference between these two is substantial, with one study putting the social cost of the draft at twice its budget outlay.
. . .
It is not surprising that the third chapter of the report is titled “Conscription is a Tax.” The amount of the tax, from the viewpoint of the conscript, is the difference between the minimum amount of pay he would have insisted on to join voluntarily and the actual amount he is paid. In 1968, Mark Pauly and Thomas D. Willett estimated this tax to be 42.5 percent to 72.5 percent. Note that this is not a marginal tax rate but an average tax rate. Like all taxes, conscription has distortionary effects that create deadweight losses.
Vaatamata sellele, et nii rootslased kui sakslased on mõistnud, et sundteenistus ei võimalda kokkuhoidu vaid tekitab kulusid (nii otseseid kui kaudseid), mida on järjest spetsialiseerunumas maailma keeruline õigustada, hoitakse Eestis sellest anakronismist kinni visaduse ja ähmase loogikaga, mis jääb minule paljuski arusaamatuks vaatamata kümnetele postitustele, mida olen aastate jooksul kirjutanud. See ei tähenda, et mul poleks oma tõlgendust sellest, miks sundteenistus Eestis sellise visadusega püsib.
Joshua C. Hall toob välja olulisemad põhjused sundteenistusest loobumiseks artiklis The Worldwide Decline in Conscription: A Victory for Economics?, kus peatub põgusalt ka selle repressiivse nähtuse ajalool, mis näib Eestis toetuvat eelkõige eelarvamustel ja teadmatusel, mis on aastatega moondunud omamoodi usuküsimuseks. Need, kes aga usuvad, ei lase ennast millestki kõigutada ja pole tõsisemast diskussioonist ega debatist lihtsalt huvitatud.
Categorised as: ...
Kuigi ma olen nõus sinuga sundajateenistuse kulude osas, et see on maks, siis sellel teemal on ka teine aspekt. Nimelt, asi pole ainult selles, kas üks või teine variant on odavam või kallim, vaid ka selles kumb variant täidab paremini eesmärki – kaitseb riiki, tagab kaitsevõimet.
Teiseks, Joshua Halli ülevaade sundteenistusest on natuke poolik. Ta mõnevõrra lihtsustab öeldes, et see algas Napoleoniga, tegelikult oli sundteenistus ka varem – aadlikutel oli privileeg relva kanda, vastutasuks pidid nad osalema sõjaväeteenistuses. Prantsuse revolutsiooniga aga seisused kaotati, aadlikud kadusid ja relvakandimisõigus laienes kõigile. Ma ise pole kindel, et see käsitlus on õige, kuid algselt vaadati sundteenistust kui ka omamoodi demokraatia võidukäiku, et priviligeeritud kiht kadus, et nüüd rahval õigus relvi kanda.