Alampalk on 2012. aastast 290 eurot, kuid mis hinnaga?
Mitu head aastat pole olnud põhjust miinimumpalgast kirjutada, sest see on alates 2008. aastast püsinud 278 euro tasemel ja vaatamata kohalike ametiühingute veendumusele, et alampalka peab pidevalt tõusma, õnnestus sellest mõttetusest siiski hoiduda.
Kusjuures see on veel omamoodi nähtus, et ligilähedaseltki mitte kõiki töötajaid ja tööandjaid esindavad organisatsioonid lepivad kokku uues alampalgamääras ja see ei hakka kehtima mitte ainult nende organisatsioonide liikmetele vaid ka kõigile neile, kelle huvisid kumbki organisatsioon tegelikult ei esinda – üldjuhul kohalikul turul tegutsevad mikro- ja väikeettevõtted, mida tabavad taolised muudatused kõige valusamalt.
Eelmisel nädalal selgus, et Ametiühingute keskliit ja Tööandjate keskliit on jõudnud põhimõttelise kokkuleppeni, et alates 2012. aastast tõuseb miinimumpalk 12 euro võrra 290-le eurole. Iseenesest ei ole esmapilgul tegu just väga suure muudatusega, kuid võib-olla võimaldab üks näide natuke selgitada alampalga tõstmisega kaasnevat probleemi mikroettevõtja jaoks.
Võtame ühe väikeettevõtte, mis töötab tiheda konkurentsiga valdkonnas ja nende poolt pakutavate teenuste eripära ei võimalda neil enda teenuseid eksportida. Ettevõttes on 15 töötajat, kellest 12 saavad miinimumpalka ehk 278 eurot kuus, kuid ettevõtte jaoks lisanduvad sellele summale veel tööjõumaksud (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, kogumispension), mille tulemusena on alampalgaga töötaja tööjõukulu ettevõttele 375 eurot kuus. Kui miinimumpalka tõstetakse 12 eurot, siis tähendab see 290 eurost alampalka, mis moodustab pärast tööjõumaksudega arvestamist juba 400 eurot.
Ilmselgelt ei ole taoline ettevõtte kunagi omanikele väga kasumlik ega marginaalid väga suured. Arvestades praegust majandusseisu ja väljavaateid järgmiseks paariks aastaks, siis selgub, et kui varem oli 12 töötaja palgafond koos tööjõumaksudega 4 498 eurot, siis nüüd on ainuüksi 11 töötaja palgafond 4 400 eurot kuus.Kui hindade tõstmine on keeruline ja uute tellimuste saamises pole mingit kindlust, siis parimal juhul saab arvestada enam-vähem sama müügituluga. Vastupidiselt alampalgale ei kasva palgafond, sest keegi on nii kokku leppinud ja ainuüksi seadusest tuleneva nõude täitmiseks on ettevõtja tõenäoliselt sunnitud ühe töötaja koondama.
See 12 inimene on nüüd tööta ja tema võimalused koheselt uus töökoht leida on alampalga tõusust ning tema enda tõenäoliselt piiratud oskustest ja kogemustest tulenevalt üpris keeruline. See inimene jääb töötuks pikemaks ajaks.
Kui paljud ettevõtjad reaalselt taolistest kaalutlustest lähtuvad ja kui paljud ettevõtjad valivad hoopis maksudest kõrvale hiilimise tee on eraldi teema mõneks teiseks korraks, kuid rõhutamist väärib tõsiasi, et alampalga tõstmisel on märksa tumedam külg, millest enamus ei ole üldse teadlikud ja millest valdav osa teadjatest eelistab vaikida, kas mugavusest või ükskõiksusest.
Ametiühingute keskliit ega Tööandjate keskliit ei esinda töötuid ega nende huve ja isegi kui ükski inimene ei kaota alampalga tõstmise tagajärjel töö, siis kindlasti muutis miinimumpalga tõstmine uute inimeste miinimumpalgaga värbamise varasemast keerulisemaks just täiendavate kulude tõttu.
Samal teemal võib lugeda postitusi ka varasematest aastatest:
- Miks miinimumpalgast tasub loobuda (2005)
- Miinimumpalga eugeenilisest ajaloost (2005)
- Miinimumpalga tõstmisest – negatiivsete tagajärgedega nii USA’s kui Eestis (2006)
- OECD soomlastele: teie miinimumpalk on liiga kõrge (2006)
- Miinimumpalk ja selle tõstmine kui varjatud russofoobia (2008)
- Ametiühingute Keskliit kui töökohtade hävitaja ja kõrgema töötuse eestseisja (2008)
- Miinimumpalga alandamisega tööhõive tõstmisest (2009)
Categorised as: ...
Jüri, teoreetiliselt on sinu konstruktsioon õige, aga praktikas ei pruugi siiski alati nii olla. Vabalt võib juhtuda ka nii, et sinu toodud näites ettevõttel on ressursse palga tõstmiseks, kedagi lahti ei lasta ja palka tõstetakse.
Vaata Suurbritanniat, seal kehtestati alampalk 1999. aastal, sellest on piisavalt palju aega möödas ja selle tulemusi on piisavalt palju uuritud. Ja tulemused näitavad, et alampalga kehtestamisel pole olnud negatiivset mõju tööpuudusele ehk tööpuudus pole suurenenud.
Iseenesest on sul õigus, et kui mingi asja hind (antud juhul tööjõu) hind tõuseb, siis nõudlus väheneb. Reaalses maailmas on aga asjad reeglina komplitseeritumad, tööjõuturud ei ole perfektsed, seal on palju asümeetrilist informatsiooni, monopsoneid jne
Minu toodud näite üks põhilisi rõhuasetusi sellele seisneski, et praeguses olukorras ei saa eeldada palga tõstmiseks vajaliku ressursi olemasolu olukorras, kus alampalga määra lihtsalt tõstetakse. Kui raha on, siis tõesti, milleks koondada? Kuid kui ei lähe järgmisel aastal paremini kui sellel, siis seda raha ei ole ja palka maksta ei saa.
Viited konkreetsetele uurimustele on alati abiks, kuid nagu ka enda postituses kirjutasin, siis ei pruugi ettevõtja otsuste tegemisel lähtuda siin kirjeldatud kaalutlustest, sest erinevad ettevõtjad lähenevad probleemile erinevalt – leitakse muid kokkuhoiu võimalusi (midagi jääb ostmata – kauba tootja ja kaupmees kannatavad) või ostetakse teenus sisse (alampalga saaja vahetakse suurema koorumusega või tootlikuma teenusosutaja vastu) või töötaja vormistatakse tööle poole kohaga ametlikult (ja teine pool liigub ümbrikus) jne.
Probleem on ju tegelikult selles, et miinimumpalga saajaid on palgasaajate seas suhteliselt vähe, millest tulenevalt on ka neid vahetult mõjutavate poliitiliste otsuste mõju keeruline hinnata.
Nii ei pruugi üldine töötute hulk suureneda alampalga kehtestamisega/tõstmisega kui teistes sektorites suudetakse mõnevõrra kõrgema palgaga töökohtasid luua. Töötute arv võib jääda samaks või isegi väheneda, kuid endiste alampalga saajate hulk nende seas, kes on töötud, võib ikka suureneda. Ja siit jääb üldse välja n.n. counter factual – kui alampalka poleks, kas siis oleks tööhõive madalapalgaliste seas suurem?
Reaalsus on loomulikult keerulisem ühest näitest, kuid argumendid, millega alampalka õigustatakse väärivad kõrvale ka meeldetuletust sellest, et tasuta lõunaid ei ole ja vastupidise teesklemine on enesepettus.
Just tööjõuturgud ebaperfektsuse tõttu ei peaks väga kitsas ring inimesi otsustama, millist palka teised peavad maksma. Sinu poolt toodud ebaperfektsused on nii töövõtjale kui andjale probleemid, mida lahendatkse kõige paremini lähtuvalt kohalikest võimalustest ja teadmistest läbi katse-eksituse protsessi, mis võimaldab paljusid erinevaid lahendusi. Ühe lahenduse välistamine – madalam palk – ei ole just kõige…adekvaatsem lähenemine.
Kui mingit poliitikat on keeruline juba ainüksi teoreetiliselt põhjendada, siis ehk väärib märksa rohkem kriitikat taoliste poliitikate reaalselt rakendamine.
Olen ise ettevõtja ja ka minule tundub kuidagi imelik, et et keegi, kusagil leppisid omavahel kokku, mis on järgmise aasta miinimumpalk!? Minu käest ei üritatudki seda küsida. Miks peaksin mina sellega nõustuma? Küsimus on põhimõttes, et need kokkuleppijad ei ole minu esindajad.
Oleks siis leppinud ka kokku, et tulumaksu miinimum tõuseb, aga ei!
Teadmiseks, miinimumpalk ei saa ükski minu ettevõtte töötaja.
Kuule Jüri ja PAUL issand jumal 12 eurot nüüd surevad kõik ettevõtted välja APPI! APPI! Läheme pankrotti! Tõsiselt EESTI ETTEVÕTJAD ON HAIGED! Orjapidamine taas au sisse! See teile meeldiks. Ainult et 290 eurot kuus ongi PESUEHTNE OPRJAPIDAMINE! vaadake palun euroopas miinimumpalkasid. kõik saavad üle 300 euri NÄDALAS! Teie pistate aga kisama kui peate maksma 290 euri kuus mille eest saab vaevalt leiba iga päev lauale osta, aga see on ka kõik! Ja miinumpalk polegi PAUL sinu huvides vaid see on töötajate huvides! Saa sellest aru! Ilmselt ei saa! Oi kuidas sellised mu kõik ihukarvad turri ajavad.
Jüri, ettevõte kes niimoodi majandab nagu eespool kirjutasid, PEABKI minema pankrotti et avada turg korralikele ettevõtetele. On ju näha et too ettevõyte ei suuda end ära majandada, hingitseb. Järelikult pole temast ka mingit kasu turule. Parimal juhul ta ainult solgib turgu. Ja stressi tekitab ta ka oma töötajatele kas me homme saame palka. Ja stressis töötaja pole eha töötaja! Nii et likvideerimisele!
Ma soovitaks sügavalt paar korda sisse ja välja hingata ning siis lugeda postituse lõpus olevaid viiteid varasematele kirjutistele. Aga ma proovin konkreetsemalt sind vaevavatele küsimustele vastata.
1. Jutt ei käi kõigist ettevõtjatest vaid nendest vähestest, kes saavad üldse tegutseda tänu miinimumpalga maksmisele. Ma olen sellest juba varem kirjutanud ja ka selles postituses mõista andnud, et miimimumpalka maksvaid ettevõtteid on suhteliselt vähe ja see on ka üks põhjustest, miks miinimumpalka saab üldse ilma suurema kärata tõsta.
2. On esklik oletada, et 290 eurose kuupalgaga töökohta omav inimene ei võiks veel teisigi töökohti omada. Kui ettevõttel ei ole võimalik kasumlikult tegutseda kõrgemat palka makstes kui miinimum ja ta pankrotistub, siis pole ka enam seda 290 eurot vaid on 0 eurot ning selle raha eest ei saa midagi lauale osta. Kas see on parem olukord? Minu arvates mitte.
3. Inimesed saavad seda palka, mida nende oskused, võimed ja kogemused võimaldavad neile maksta. Kui sa ei oska midagi ja sul pole erilist kogemust, siis mida saab inimest üldse tegema panna kui sama ülesandega tulevad sageli palju paremini toimi kõrgema palgaga inimene, kes kasutab masinat või seadet ja teeb mitme alampalgaga inimese töö ära kokkuvõttes madalama palga eest?
4. Kaugeltki mitte kõikides Euroopa riikides pole miinimumpalkasid ja mitmetes riikides on nad sektorite või valdkondade põhised ega rakendu kõigile valdkondadele neid omavahel eristamata nagu Eestis.
5. Huvitav oleks loomulikult teada, mida keegi korraliku ettevõtte alla silmas peab. Praegu jääb mulje, et korralik ettevõte on selline, mis maksab kõrget palka, kuid ta saab seda teha ainult siis, kui töötajad on piisavalt haritud ja oskuslikud. Ainult, et mis saab nendest inimestest, kelle tootlikus seda palka ei õigusta? Kas töötus on nende jaoks parem lahendus? Ei usu.
6. Erineva sissetulekuga inimesed ja erinevate eelistustega inimesed on valmis maksma sama ülesande täitmise eest erinevalt – osad ettevõtted pakuvad neile, kes on valmis rohkem maksma kallimat ja paremat teenust, teised neile, kes on valmis maksma vähem või ei pea kvaliteeti või klienditeenindust sama oluliseks. Võtad ära odavad teenusepakkujad, siis sunnid madalam sissetulekuga inimesi ostma teenust, mis on kallim ja teed nende elu keerulisemaks – võtad neilt osa sissetulekust, mis muidu oleks mujale läinud, nende heaolu tõstnud.
7. Mul pole midagi ettevõtete pankroti vastu, kuid kui pankrot on kunstlikult tekitatud piirangute tulemus, siis on kaotajaid märksa rohkem kui piirangutest võitjaid – alampalga tõstmise puhul võidavad üksikud ettevõtjad, kuid kaotavad teised ettevõtjad, kes tegevuse lõpetavad ja koatavad tarbijad/kliendid, kes peavad kõrgemat hinda maksma.