Huvitavaid artikleid jõulunädala alguseks
Iran hijacked US drone, says Iranian engineer – The Christian Science Monitor’is ilmus hiljuti pikem artikkel, mis pakub ühe versiooni sellest, kuidas Iraanil õnnestus omandada üks USA lendavatest luuredroonidest. Artikkel toetub Iraani inseneri kommentaaridele ja väidetele, mille kohaselt otsest drooni üle võtmist ei toimunud vaid hoopis GPS signaali häirimine ja selle asendamine Iraani moonutatud signaaliga. Kui droon enam lennukeskusega ühendut ei saanud, siis pidi ta automaatselt baasi naasema, kuid kuna õige GPS signaal oli häiritud ja asendatud signaaliga, mis edastas eksitavaid koordinaate, siis maandus droon Iraanis. Teoreetiliselt näib taoline stsenaarium olevat võimalik, kuid ameeriklaste seisukoht on, et tegu oli mehaanilise rikke või piloodi veaga. Vaevalt, et lõplik tõde lähiajal selgub.
* * *
Heavy Mettle – Elizabet Weil kirjeldab pikemas artiklis iga-aastast triatlonihooaja haripunkti, Ironman World Championship’i, mis toimub Hawaiil. Kaasahaarav ülevaade pühendumisest ja isikuomadustest, mis on vajalikud ligi 225 km pikkuse raja läbimiseks nagu ka rituaalidest ja mentaliteedist, ilma milleta oleks lihtsam loobuda. Juttu tuleb ka eufooriast, mis lõpetamisega kaasneb ning sellest, kuidas publiku jaoks pole kõige huvitavam proffide vaid pigem tavaliste inimeste saabumine finishisse.
* * *
Good Morning. You’re Nobel Laureates – New York Times’is ilmunud lugu Nobeli mälestusauhinna saanud majandusteadlastest koos kohustuslikuna näiva sissejuhatusega, kus unine laureaat saab varajasel hommikutunnil telefonikõne, mida alguses mingiks naljaks peab. Ülevaatlik artikkel nii värsketest laureaatidest kui muljetest, mida on jätnud nii kolleegidele kui teine-teisele. Kahju ainult, et artikli autor, Jeff Sommer, peab artikli üheks olulisemaks eesmärgiks veenda lugejaid võitjate asumisest õiges ideoloogilises leeris. David Henderson tundis ennast Sommer’i kirjutatust puudutatuna ja ei pidanud üleliigseks jagada ka enda muljeid ühest Sargent’i seminarist.
* * *
The Bioterrorist Next Door – Laurie Garreti pikem lugu Foreign Policy’s erinevate gripiviiruste saatusest, mis algab kõhedust tekitavate eksperimentidega, mille käigus on teadlastel õnnestunud linnugripist laboris “peaaegu” loodusliku viisil teha tapja viirus, mis ühel juhul tappis 75% katsealustest ja teisel juhul 100%. Järgneb arutlus taoliste eksperimentide eetilisuse üle nagu ka eksperimendi tulemuste avaldamise üle teadusajakirjades. Möödapääsu pole ka küsimusest, kas valitsustel on üldse võimalust taolist informatsiooni tsenseerida kui teadlased sellega vabatahtlikult kaasa ei lähe. Artikkel annab ka hea ülevaate sellest, kuidas nii H1N1 kui H1N5 on viimaste aastate jooksul levinud ja kuidas bioterrorismi hirmust tulnud algatused võivad tegelikkuses suurendada bioterrorismi tõenäosust. Kui artikkel pakkus huvi, siis kindlasti väärib vaatamist ka Steven Soderbergh’i Contagion (kui see on veel nägemata), sest film on just realistlikkuse tõttu kiidetud.
* * *
Hong Kong in Honduras – Economist’isi ilmus hiljuti artikkel, kust selgub, et pärast ebaõnnestunud algust Madagaskaril on Paul Romer’il lõpuks õnnestunud enda ideele, luua nõrkade institutsioonidega riikides linnasid, mis toetuksid teistes riikides toimivate reeglitele, piisavalt toetajaid Honduurases. Uue linna loomiseks on eeldused põhiseadusliku muudatuse näol olemas ja isegi asukoht on enam-vähem valitud. Praegu käib läbipaistvusnõukogu komplekteerimine samas kui esimeste arendajatega on allkirjastatud ühiste kavatsuste deklaratsioonid – üks arendajatest on Lõuna-Korea ettevõtte ja teised kaks alustavad USA ettevõtted, millest ühe asutajaks on Patri Friedman.
* * *
The Real Story Behind Apple’s ‘Think Different’ Campaign – Rob Siltanen kirjutab Forbes’is sellest, kuidas Apple’i legendaarne Think Different kampaania alguse sai, kes olid selle taga ja millised probleemid tuli ületada nagu ka sellet, kuidas lõpp-tulemus erineb esialgsest kontseptsioonist ning millist rolli mängis Steve Jobs. Igati huvitav lugu, kuid natuke skeptiliselt sunnib sellesse suhtuma tõsiasi, et ühe eduka kampaaniaga enda ja mõne kaastöötaja seostamine võib endaga kaasa tuua ka uusi kliente. Lugemist väärib aga lugu sellele vaatamata.
* * *
You Say You Want a Devolution? – Kurt Andersen mõtiskleb Vanity Fair’is selle üle, miks viimase 20 aastaga on kultuur (romaanid, filmid, muusika, mood, arhitektuur) niivõrd vähe muutunud, et võrreldes eelmiste aastakümnete vaheliste võrdlustega (1971, 1951, 1931 jne.) võiks öelda, et erilisi muutusi pole näha. Mõtisklus iseenesest on huvitav, kuid ma ei saa üle veendumusest, et autorile jääb märkamatuks kui palju toimub täna internetiavarustes. Ühtlasi tundub mulle, et valikute paljusest põhjustatud killustatus ei võimalda radikaalseid uuendusi lihtsalt märgata, sest nad ei muutu kunagi sedavõrd domineerivaks vooluks kui varasematel aastakümnetel ja kultuurikorüfeede piiratud suutlikkus neid üldse esile tõsta on samuti probleemiks. Uuendusi (ka radikaalseid) tuleb, kuid enamus nendest on seotud digitaalse tehnoloogiaga, mis on kasutajasõbralikkuses alles viimaste aastatega jõudnud punkti, kus tehnoloogia kasutamise keerulisus ei ole takistuseks enda loova nägemuse digitaalsel realiseerimisel. Suuremad muudatused on alles ees. Tyler Cowen reageeris Anderseni artiklile oma tagasihoidliku loeteluga.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar