Swedbanki raha kui õigustus ettevõtte tulumakus kehtestamisele? Kindlasti mitte.
Mind hämmastab siiani esmaspäevases Äripäevas ilmunud artikkel Ajaloo suurim raha väljavool, mille autorid on otsustanud millegi pärast ületähtsustada tulumaksu tasumist Swedebanki kontserni erinevate ettevõtete vahel:
Swedbankis toimus mullu Eesti ettevõtlusajaloo suurim raha väljamaksmine. Sealjuures ei makstud selle pealt Eesti riigile tõenäoliselt sentigi tulumaksu.
Mulle jättis kogu artikkel sellise emotsionaalse pseudoteema mulje, mille kajastamist ootaks Õhtulehelt, kuid mitte Äripäevalt. Vaatamata sellele, et tehingute loogika ja maksude maksmised on kajastatud ka artiklis, jääb mulle arusaamatuks, miks loo autorid arvasid, et ükski nendest tehingutest oleks pidanud olema Eestis tulumaksuga maksustatud või isegi ettevõtte tulumaksu kehtimise korral Eestis oleks Eestis tulumaksu makstud?
Kui Lätis ja Leedus oli tulumaks makstud, siis topeltmaksustamine on Euroopa Liidu sees suht harv nähtus. Aktsiakapitali vähendamise maksustamine põhjustaks aga olukorra, kus pankade kapitaliseerimine oleks äärmiselt problemaatiline, mis omakorda tekitaks ebasoodsamates majandustingimustes olukordi, millest ilmselt keegi ei ole huvitatud.
Ega eriti ei pane imestama, et Eiki Nestor enda maksundusalaste mõtevälgatustega taas kord säras:
Seega tasuks tema hinnangul tõsiselt kaaluda, kas poleks mitte otstarbekas tagasi minna traditsioonilisele tulude maksustamise põhimõttele. “Siis teie (Äripäeva – toim) tänastes lugudes esinevaid küsimusi poleks. Või kui veelgi täpsem olla, siis sellisel kujul maksude ajatamist või optimeerimist kasutada ei saaks,” uskus Nestor, pidades silmas Äripäeva tänast kaanelugu Swedbankist, mis viis mullu riigist välja emaettevõttesse üle 750 miljoni euro tulumaksu maksmata.
Mind hämmastab pühendumus, millega mõned inimesed hoiavad kinni veendumusest, et kui nad mingi spetsiifilise tehingu tegemise keerulisemaks või kallimaks teevad, siis ei õnnestu sarnase tulemuseni jõuda mõnda teist lähenemist kasutades. Eelmisel kevadel viitasin USA suurkorporatsiooni GE ettevõtte tulumaksu tasumist kajastavatele kirjutistele, kust selgus, et kui summad on piisavalt suured, siis kujuneb tulumaks sedavõrd suureks, et maksude optimeerimisest saadav kokkuhoid õigustab terve armee maksuspetsialistide palkamist, kes loksutavad raha ühest riigist teise nii, et makse ei maksta kunagi rohkem kui parajasti soovitakse.
Ainus probleem taolise skeemiga on see, et väiksemate ettevõtete jaoks kujuneb taoline süsteem ebaproportsionaalselt koormavaks. Eestis oleks olukord selles mõttes narr, et üksikute ja sageli ühekordsete tehingute maksustamise ettekäändel kehtestaks ettevõtte tulumaks, mida maksavad eelkõige kohalikud ettevõtjad. Kuna see ei juhtuks mõne päevaga, siis eelneks igasugusele taolisele tegevusel massiline kapitali väljavool maksustamise vältimiseks ja uute lepingute sõlmimine, mis välistavad vajaduse makse lähemas tulevikus maksta vaid pigem maksta tagasi laene ja kompenseerida litsentsitasusid vms. Suurtest rahvusvahelistest tehingutest ei oleks siis enam põhjust rääkida vaid eelkõige kohalikust maksukoorumuse tõusust. Tubli, just sellest Eesti ettevõtjad praegu puudust tunnevadki.
Kui Nestori jutt on talle omaselt naiivne, siis ma ei saa mööda “baptists and bootleggers” metafoorist, kui siia juurde lugeda Indrek Neivelti kommentaare. Kusjuures Neivelti jutu juurde tasub lugeda kommentaare artikli enda juurest, sest keegi on ühes kommentaaris väljatoonud Neivelti varasemaid seisukohad. Muigama panev lugemine.
Kõige mõistlikum kommentaar tuli aga kahtlemata Heido Vitsurilt:
“Kui me lähme ühe või kahe tehingu kasumi pealt maksu jahtima, võime palju rohkem kaotada. Selge on see, et kapitali vaba liikumise tingimustes leiab kapital alati teid, kuidas maksude maksmist vältida,” ütles Vitsur, kommenteerides Äripäeva tänast kaanelugu sellest, kuidas Swedbank mullu Eestist suures ulatuses raha emaettevõttesse viis ilma selle pealt maksme maksmata.
Vitsuri hinnangul tuleb kõigepealt olukorda analüüsida ja siis vaadata, kui suur probleem üldse on, kas tulumaksuseaduse muutmisest oleks kasu või ei ole. “Võimalik, et teeme lihtsalt segaduse ja ükskõik, mis me oma maksuseadusesse kirjutame, me mitte midagi ei võida,” märkis majandusekspert ja lisas: “Maksuseaduste puutumine praeguses avatud maailmas on väga keeruline ülesanne.”
Ja nii ta on. Kasu oleks ettevõtte tulumaksuga lajatamist oluliselt väikem kui kahju suuremate kulude näol.
Mul on kahju, et mõne ajakirjaniku ja ajalehetoimetuse silmaringi piiratuse tulemusena ilmuvad pseudoartiklid, mille ainus väärtus seisneb mingis labases emotsionaalses resonantsis, mida see mõnedes lugejates tekitab. Puhas Õhtulehe territoorium, millele Äripäeva näib jäärapäise sitkusega trügivat.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar