EKA uue hoone saaga seotusest salapärasega autotunneliga
EKA uue hoone ehitamisega seonduva kohta tuleb iga päev uusi ja huvitavaid uudiseid. Kuna kaasus on minu arvates oluline just selle tõttu, kuidas avalik-õiguslikud institutsioonid suhtuvad eraomandisse ja kuidas arvestavad üksikisikute huvidega, siis on olulisemaid arenguid ja üksikasju plaanis ka edaspidi kajastada.
Esmaspäeval läks Justiits- ja Rahandusministeeriumisse kooskõlastamisele sundvalduse seadmise korralduse eelnõu, mis on kahetsusväärselt ja paljuski asjata kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks. Kooskõlastusi ootab Haridus- ja Teadusministeerium 20. veebruariks, kuid ma loodan, et nii Justiits- kui Rahandusministeerium keelduvad kooskõlastustest põhjustel, millel peatusin üksikasjalikult eelmisel reedel.
Täna ilmunud artiklist selgub, et EKA kavatseb vaidlustada SA Archimedes poolt hiljuti rahastamisega seotud otsuse. Olgugi, et otsuse tühistamise tõenäosus tundub kaduvväike ja kohtusse pöördumine üpriski perspektiivitu, leian ma ennast taas kord küsimas, kas sama otsuse oleks teinud ka organisatsioon, mida ei finantseerita maksumaksjate raha eest? Loodetavasti tunnevad ajakirjanikud EKA kaebuse vastu huvi nõuavad selle ka välja ja kui ta lõpuks valmib – tõenäoliselt tuleb halduskohtu poole pöörduda hiljemalt 11. veebruaril, seega kaua ootama ei pea.
Huvitavaid seiku selgub artiklist veel teisigi:
Ta meenutas, et EKA palus haridusministeeriumil juba paari kuu eest alustada naabermaja suhtes sundvalduse seadmist. «See oli tükk aega enne seda, kui Archimedes oma otsuse langetas. Ja ehitusloa väljastamine seisis just selle taga, et haridusministeerium polnud sundvalduse seadmise menetlust alustanud,» ütles kommunikatsioonijuht.
Samas on ministeeriumi esindajad hiljem öelnud, et sundvalduse seadmiseks on vaja EKA kindlat soovi ja tahet ning kindlat teadmist, et kõik teised võimalused on ammendunud. «Meie oleme selleks juba ammu soovi avaldanud ja samal ajal oleme jätkanud läbirääkimisi naabriga, püüdes siiski kokkulepet saavutada. Aga naabri esindaja ütles viimasel kohtumisel kesklinna valitsuses, et ta pigem tahabki sundvalduse seadmist, sest see võtab temalt vastutuse oma üürnike ees. Kui midagi juhtub, siis sundvalduse puhul vastutame meie või vastutab riik. Kuigi meie teeme omalt poolt kõik, et igasuguseid kahjusid ära hoida,» rääkis Jahnke.
Ei hakka pikemalt arutlema selle üle, et sundvalduse seadmine toimub minu arusaamist mööda KSvS § 6 lg 2 kohaselt ja seda tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eesmärgil mitte detailplaneeringuga seotud vaidluse lahendamisel. Igasugune sundvõõrandamine on äärmuslik meede ja seadust lugedes jääb möödapääsmatult mulje, et sundvõõrandamine saab toimuda ainult siis, kui alternatiive ei ole. EKA puhul on alternatiivid olemas.
Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse ei ole mõne organisatsiooni elu mugavamaks ja lihtsamaks tegemiseks vaid ekstreemne abinõu olukordades, kus muid alternatiive sama hästi kui ei ole.
Ajakirjanikelt ootaks aga EKA esindajate kommentaaride kõrvale ka teise poole esindajate kommentaare, eriti kui EKA esindaja väidab, et “naabri esindaja ütles viimasel kohtumisel kesklinna valitsuses, et ta pigem tahabki sundvalduse seadmist, sest see võtab temalt vastutuse oma üürnike ees”. Taoline väide vajaks juba teise osapoole täpsustust mitte lihtsalt ära trükkimist. Kui keeruline on teise osapoole esindajaga ühendust võtta ja küsida: EKA esindaja väitis, et teie ütlesite nii – kuidas kommenteerite/kas see vastab tõele? Kui teine osapool ei soovi kommenteerida, siis saab vähemalt seda mainida ja kui EKA esindajas teise poole seisukohti loominguliselt tõlgendavad, siis tuleks ka see välja.
Salapärasest autotunnelist, mis tingis zürii valiku
Mind hakkas tõsiselt häirima ka üks väide, mida Signe Kivi on suht julgelt kordama asunud vaatamata sellele, et mingit objektiivset kinnitust selle kohta leida on keeruline kui mitte võimatu. Viimati 27. jaanuaril Delfi lugejate küsimustele vastates:
Miks valis uue maja konkursi žürii võitjaks sellise töö, mis ei vastanud detailplaneeringule?
Zürii ei tegelenud pelgalt Eesti Kunstiakadeemia Tartu mnt 1 kinnistuga, vaid vaatles kogu kvartalit tervikuna ja kuidas meie uus hoone sobitub ümberkaudsete elamute, büroode, kaubanduskeskuste ja liiklusskeemiga. Zürii arutelude käigus tutvustati Tallinna transpordikava, mis näeb tulevikus Gonsiori-Laikmaa ristmikul muudatust selliselt, et autoliiklus suunatakse maa-alla ja jalakäijad saavad ületada ristmikku uuel ühtsel Viru keskuse ja Kunsti platsi avalikul linnaväljakul turvaliselt maapeal. Kui EKA uus hoone paikneks tulevikus 25 meetrit Gonsiori-Laikmaa tänava ristmiku pool ehk ristmiku nurgas, siis sellist terviklikku linnaruumi ei tekiks vaid EKA ja naaberelamute vahele kujuneks sisehoov, mis ei moodustaks avalikku linnaväljakut. (Transpordi kava on heaks kiidetud Tallinna linnavalitsuse 8. detsembri 2010 istungi protokollis 49 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=119097&q_sort=elex_akt.akt_vkp ).
Minus tekitas see autoliikluse tunnelisse suunamise jutt kahtlust kahel põhjusel. Esiteks on ristmikul täna jalakäijate tunnelid, mille ehitamine koos bussiterminaliga läks linnale 2002. aastal maksma orienteeruvalt 200 miljonit krooni. Isegi taandades jalakäijate tunneli ehitamise ainult neljandikule maksumusest tähendaks see ikkagi vähemalt 50 miljonit krooni. Teiseks on autodele tunneli ehitamine Gonsiori-Laikmaa ristmikul oluliselt keerulisem jalakäijate tunnelist ainuüksi piirkonna geoloogia, ümberkaudsete hoonete, tunneli pikkuse, kommunikatsioonide ja tuleohutuse tõttu. Mul on keeruline ette kujutada olukorda, kus taolise tunneli ehitamine läheks maksma vähem kui 3 kuni 5 miljonit eurot.
Signe Kivi poolt viidatud ja Tallinna linnavalitsuse poolt heaks kiidetud transpordikavas pole taolist tunnelit isegi mitte mainitud. Juttu on Viru keskuse ja Tallinki hotelli vahelise ala ja Tartu maantee ühe osa sulgemisest liiklusele, kuid mingi tunneli ehitamisest piirkonnas isegi mitte ei mainita.
Lisaks sellele oleks tunneli ehitamine piisavalt kallis, et olukorras, kus transpordikava juurde kuuluvas finantsplaanis mainitakse ära isegi hinnanguliselt 14 miljoni kroonise (ca 1 miljon eurot) maksumusega ehitusobjektid, siis orienteeruvalt 3 korda kallima tunneli rajamise plaan peaks vähemalt finantsarvutustes kuskil kajastuma. Kuid mida ei ole, seda ei ole ja üks põhjus, miks seda ei ole seisneb tõenäoliselt selles, et kuna jalakäijad on juba maa alla viidud, siis oleks taolise tunneli tasuvusanalüüsis äärmiselt keeruline põhjendada, et miljonitesse eurodesse ulatuv investeering on vajalik eelkõige esteetilistel kaalutlustel.
Jääb üle järeldada, et Signe Kivi on ekslikult viidanud linnavalitsuse poolt kinnitatud transpordikavale või toetub informatsioonile, mis mingit ametliku kaalu tegelikult ei oma ning seega ei saanud olla ka tõsiselt võetav argument detailplaneeringule mitte-vastava lahenduse valimisel. Mulle jääb praegu igal juhul arusaamatuks, kust need tunneli jutud tulevad ja miks kellegi täiesti alusetuid spekulatsioone on kasutatud detailplaneeringule mitte-vastava lahenduse valimiseks. Või on mul midagi jäänud märkamata?
Categorised as: ...
Lisa kommentaar