Digitaalse haigusloo lootused põrkuvad reaalsusega
Hiljuti vahendas Tarbija24 ühte TV3 uudist, mis peatus probleemidel digiloo kasutusele võtmisega, mis tegelikult ei tohiks kedagi üllatada, kes on üritanud mõnda uudset lahendust mõnes organisatsioonis juurutada:
Ida-Tallinna Keskhaigla reumakeskuse juhataja Doktor Kati Otsa ütles, et andmeid saadetakse digilukku vähe. «Osa haiglaid saadab oma dokumentatsiooni digilukku, osa saadab näiteks kord aastas, osa saadab valikuliselt ja perearstidelt ei tule praktiliselt mitte midagi,» tõdes ta.
Praktikas tähendab see seda, et kui patsient satub haiglasse, kus teda pole eelnevalt uuritud, võidakse talle samu kalleid uuringuid otsast peale tegema hakata, sest arstid ei näe, mis teises haiglas patsiendiga tehtud on. «See tähendab, et palju kalleid uuringuid tehakse üle,» ütles Otsa.
Ainult, et digiloo puhul pole tegu ühe organisatsiooniga, kus kulude kokkuhoid on selgelt tajutav ja eesmärk on töötajatele arusaadav, vaid sadade erinevate ja paljuski sõltumatute üksustega, mis peavad üle minema tsentraalselt väljatöötatud lahendusele, kus kasutajasõbralikus ei näi just kõige olulisem olevat. Kui aga lahendus tundub võõras, kauge ja otsene vajadus selle kasutamiseks puudub, siis miks kasutada?
Digiloo üheks suurimaks argumendiks on kulude kokkuhoid läbi dubleerivate testide vähendamise, kuid hiljuti ilmus New York Times’is lugu uurimusest, mille kohaselt ei pruugi digitaalsete lahenduste kasutamisega kaasneda loodetud kulude kokkuhoidu – pigem vastupidi:
Research published Monday in the journal Health Affairs found that doctors using computers to track tests, like X-rays and magnetic resonance imaging, ordered far more tests than doctors relying on paper records.
The use of costly image-taking tests has increased sharply in recent years. Many experts contend that electronic health records will help reduce unnecessary and duplicative tests by giving doctors more comprehensive and up-to-date information when making diagnoses.
The study showed, however, that doctors with computerized access to a patient’s previous image results ordered tests on 18 percent of the visits, while those without the tracking technology ordered tests on 12.9 percent of visits. That is a 40 percent higher rate of image testing by doctors using electronic technology instead of paper records.
The gap, according to the study, was even greater — a 70 percent higher rate — for more advanced and expensive image tests, including M.R.I. tests and CT, or computerized tomography, scans.
“Our research raises real concerns about whether health information technology is going to be the answer to reducing costs,” said Dr. Danny McCormick, the lead author of the study, who is an assistant professor at the Harvard Medical School and a member of the department of medicine at the Cambridge Health Alliance, a health system north of Boston.
Autorite varasemad uurimused (käsitlesid ravikuludest tulenevaid üksikisiku pankrotte) on kasutatud metodoloogia pärast saanud põhjendatud kriitika osaliseks, mis annab põhjust ka nende värskesse uurimusse skeptiliselt suhtuda. Ka artiklist endast selgub, et põhjusi uurimuse autorite väidetesse ettevaatlikult suhtuda on küllaga, kuid taolised uurimused on ikkagi hea põhjus suhtuda tagasihoidlikumalt kohaliku digiloo suurejoonelistesse lubadustesse.
Kusjuures minu digilugu on suletud ja jääb nii veel mõneks ajaks. Nii üllatav kui see mõnede jaoks ei ole, siis ma tunneks ennast palju paremini eraettevõtte poolt pakutava teenusega. Kui andmed lekivad või varastatakse, siis “riigiga” kohut käia või isegi taolise juhtumi tunnistamiseni jõuda on oluliselt keerulisem kui eraettevõttega. Eraettevõttel on midagi taolise fiaskoga kaasnevat usaldusekaotusest kaotada, kuid E-tervise sihtasutusel pole midagi kaotada. Kui sinu saatus ei sõltu otseselt patsiendi vajaduste rahuldamisest, siis on kahjuks patsiendi usaldus sisuliselt väärtusetu.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar