Akadeemilisemalt ettevõtlusest, reguleerimisest, Famast ja Tullockist
Pikemad ajakirjanduslikud artiklid pakuvad ilmselt huvi oluliselt laiemale seltskonnale kui kitsamad ja akadeemilisemad käsitlused. Viimastel nädalatel olen aga sattunud lugema just kitsamaid käsitlus ettevõtlusest, reguleerimisest ja kahe mehe pikast ja viljakast akadeemilisest karjäärist, mis siiski on piisavalt huvitavad, et üksikute teiste huvilistega jagada.
A Kirznerian Economic History of the Modern World (Deirdre McCloskey) – McCloskey on pikem mõtisklus ettevõtja ja ettevõtluse käsitluse üle majandusteaduses läbi tema enda intellektuaalse avastusterännaku, mille käigus ta on kokku puutunud mitmete tunnustatud majandusteadlastega (sh Nobeli mälestuspreemia laureaatidega). Ideed ja rõhuasetused erinevatelt inimestelt, nende algatuste ja mõttekäikude järeldused ning roll, mida kaasaegse austria koolkonna järgijad on mänginud ettevõtluse ja majanduskasvu mõtestamisel. McCloskey on tähelepanuväärne ka enda valmisoleku tõttu pöörata rohkem tähelepanu majandusteaduse retoorikale ning inimeste omavahelisele suhtlusele mitte ainult majandusteaduses kitsamalt vaid ka majandustegevuses laiemalt:
I learned that Austrian economics could be brought to the study of our actual world, which was Don’s project until his too-early death. In the 1990s at last I reread some of Kirzner. I started to get it. I was drifting towards accepting the force of words in the economy. My main thought was to add a per- suasive, rhetorical stage to Israel’s account of entrepreneurship. With Klamer I wrote a paper in 1995 claiming that “sweet talk,” persuasion, rhetoric accounted for a quarter of annual earnings (Klamer and McCloskey 1995). Yet Israel’s way of thinking was still not central to my own.
* * *
The life and times of Gordon Tullock (Charles K. Rowley, Daniel Houser) – Gordon Tullock on pidevalt olnud potentsiaalsete Nobeli mälestuspreemia kandidaatide seas vähemalt viimased kümmekond aastat. Koos enda kauaaegse koostööpartneri James Buchananiga on Tullock üheks “avaliku valiku” koolkonna loojaks. Artikkel on biograafiline ja käsitleb Tullocki mitmekülgset ja keerdkäikude rohket elu ja akadeemilist karjääri, mille käigus antakse lugejale omapärane perspektiiv ka liberaalsema mõtteviisiga inimeste käekäigust erinevates akadeemilistes institutsioonides, kus inimeste omavahelised suhted ja poliitilised eelistused kujundasid karjääre ja kohati hävitasid tervete õppeasutuste potentsiaali. Tegu ei ole niivõrd akadeemilise ülevaatega kuivõrd erinevate inimeste omavaheliste seoste kaardistamisega, mille keskmes on teravmeelne Gordon Tullock.
* * *
Entrepreneurship, Austrian Economics, and the Quarrel Between Philosophy and Poetry (Tyler Cowen) – eelnevalt toodud McCloskey artiklis oli viide ka Tyler Coweni artiklile, milles Cowen toob välja huvitavaid ja üpriski viljakaid paralleele Kanti esteetika ja Kirzneri ettevõtluse kontseptsiooni vahel. Cowen peatub nii Kanti kui Kirzneri käsitluste sarnasusel koos tugevuste ja nõrkustega, mis on mõlemale käsitlusele omased. Artikli kõige huvitavamad osad käsitlevad inimtegevuse tulemuse vaatlemist reeglite kontekstis ja reeglite välises kontekstis, kus Kanti esteetika kerkib esile paralleelse ja eraldiseisva käsitlusena teaduse kõrval ja Kirznerist inspireeritud austria koolkonna ettevõtlus käsitlus kerkib esile paralleelse majandussuhete käsitlusena:
We could think of Austrian and neoclassical economics as two separate spheres of knowledge. Austrian truths do not detract from neoclassical truths, any more than aesthetic truths detract from scientific or historical truths in the scheme of Vico. Nonetheless the aesthetic truths, or in this case the Austrian truths, stand higher or somehow rank as more fundamental. This attitude would imply that Austrian economics comes closer to giving us real insight into the nature of the world, whatever its drawbacks from the point of view of scientific method. In this view, Austrian economics would contain a kind of “primeval wisdom” about the market economy, just as Vico thought that the works of Homer contained primeval wisdom about the origins of man, society, the state, and violence. That being said, Vico did not see the Homeric truths as somehow substituting for the truths of science.
* * *
My Life in Finance (Eugene Fama) – professionaalne autobiograafia Eugene Fama’lt, kes peatub eelkõige sellel, mida peab ise enda pika akadeemilise karjääri jooksul oluliseks. Arvestades seda kui palju on EFM pärast finantskriisi siunatud ja põlatud inimeste poolt, kes pole õieti mõistnud, mida nad kritiseerivad, on Fama vaatenurk oluline ja ta ei jäta mainimata, et paljud etteheited rajanevad “avastustele”, mis on akadeemikutele teada olnud juba viimased 50 aastat. Fama annab üksikasjaliku ülevaate koos viidetega enda ja kaasautorite töödele, mis võimaldavad huvilistel EMH arengut avaldatud artiklites jälgida. Eelnev moodustab vaid mõned leheküljed Fama artiklist, kust võib leida hulgaliselt erinevaid küsimusi, mis on aja jooksul Fama tähelepanu pälvinud nagu maksude mõju finantseerimisotsustele, CAPM anomaaliad ja nendest tulenevad järeldused koos nende rakendamisega praktikas.
* * *
Process, Responsibility, and Myron’s Law (Paul Romer) – Rahvusvahelise Valuutafondi konverentsile tehtud ettekanne, mis on eelkõige ajendatud finantskriisi tagajärgedest ning käsitleb reeglite dünaamikat – vajadust reeglitel ja reeglite formuleerijatel pidevalt kohaneda tehnoloogia arenguga, inimeste tihedama omavahelise suhtlemise ja oportunismiga, mis mõjutab institutsioone ja nende valmisolekut reegleid järgida. Romer toob mitmeid näiteid, millega juhib tähelepanu keeruliste ja pidevalt arenevate valdkondade reguleerimisele läbi seadusandlike reeglite ja pakub ühe lahendusena välja põhimõtekeskse reguleerimise, kus lõpliku otsuse teeb indiviid:
The right question to ask is not whether people are involved in enforcing a system of rules, but rather which people and which incentives they operate under. There may be some contexts where a legalistic approach like that followed by OHSA and the SEC has advantages, but we need to recognize that this approach is not the only alternative and that it has obvious disadvantages.
A careful weighing of the costs and benefits will involve many factors, but the factor that seems particularly important for the financial sector concerns the time constants. As the OSHA example suggests, the legalistic process is inherently much slower than a process that gives individuals more responsibility. Moreover, clever opportunists can dramatically increase the delays and turn the legalistic approach into what Phillip K. Howard calls a “perpetual process machine.”
Categorised as: ...
Lisa kommentaar