VABALOG

Euroopa rahaliitu murendavast legitiimsuse defitsiidist

Viimaste kuude valimiste (eelkõige Prantsusmaa ja Kreeka) taustal on järjest suurem hulk inimesi jõudmas veendumuseni, et eurotsooni peab ühel või teisel moel radikaalselt muutuma. Kõige tõenäolisemaks muutuseks on vähemalt Kreeka loobumine ühisrahast, mis tundub olevat isegi mitmete veendunud eurotsooni ühtsuse pooldajate arvamusavaldustes moondunud “kas”-küsimusest hoopis “millal”-küsimuseks.

Eurotsooni lagunemine muutub iga päevaga järjest tõenäolisemaks ning leiab järjest rohkem ja rohkem kirjeldamist kõigi poolt, kes on huvitatud teemal kirjutamast. Allpool on toodud vaid väike valik kirjutisi, mis proovivad praegust olukorda ja võimalike arenguid valgustada:

• Ratcheting Up The Crisis In Europe – Walter Russel Mead mõtiskleb Kreeka ja Prantsusmaa viimaste valimiste tulemuste üle ning üritab neist tuletada valijaskonna üldisemat meelsust koos võimalike poliitiliste tagajärgedega. Valijate meelsuse tõlgendamine võimaldab tal ka sisustada pankade ja nende klientide tegevust, millega kaasnevad omad piirangud ja komplikatsioonid. Igal juhul on Mead arvamusel, et valijate meelsusest tasub hoopis rohkem tähelepanu pöörata hoiustajate meelsusele, kes on muutumas probleemsete riikide pankade suhtes järjest ettevaatlikumaks.
• Europe’s Depressing Prospects: Two Reasons Why Spain Will Leave the Euro – Michale Pettis ei kirjuta hirmuäratavalt minoorselt mitte Kreekast vaid juba Hispaaniast. Põhjuseks mehe isiklikumad ja vahetumad kokkupuuted riigi ja inimestega, mis annavad talle põhjuse enda spekulatsioone laiendada tervele Lõuna-Euroopale. Pettis on veendunud, et isegi Hispaaniat ootab ees devalveerimine ja seeläbi eurotsoonist lahkumine vaatamata sellele, et see on ebamugavalt kole protsess. Enda argumentides toetub ta ajaloolisele kogemusele, kus devalveerimine tundus tihti võimatu täpselt selle hetkeni kui devalveerimine lihtsalt toimus.
• Going, Going, Gone? – Ryan Avent kirjutab Economist’is usalduse olulisusest ja sellest, kuidas Euroopa riikide juhid on võlakriisile lahendusi otsinud just nagu usaldusväärus ei mängikski mingit rolli. Kreeklaste hoiused on riigist juba mõnda aega vaikselt välja voolanud, kuid pärast viimaseid valimisi on ka kõige külmema närviga hoiustajad ja investorid tajunud, et poliitilised probleemid ainult suurendavad määramatust ja riske. Ainult, et kui inimestel puudub usaldus pangandussüsteemi vastu, siis kerkib möödapääsmatult päevakorda küsimus: kust tuleb raha pangandussüsteemi ülivajaliku likviidsuse näol? Ühel hetkel keerab ka ECB kraanid kinni ja lõppmäng osutub vältimatuks. Vaatamata ebameeldivatele tagajärgedele ja soovile neid vältida ei pruugi Kreeka lahkumisele eurotsoonist olla alternatiivi.
• A Power Vacuum Is Killing the Euro Zone – Tyler Cowen juhib tähelepanu olemasoleva institutsionaalse raamistiku puudustele olukorras, millega keegi kunagi ei arvestanud ja mille tulemuseks on võimuvaakum, mis näib viitavat rahvusvahelise koostöö võimaluste piiratusele mitte ainult rahanduspoliitikas vaid ka paljudes teistes valdkondades. Rahvusvahelised huvid vastanduvalt liiga selgelt rahvuslikele huvidele, millest tulenevas institutsionaalses hõõrdumises jäävad peaaegu alati domineerima rahvuslikud huvid. Cowen ei häbene eurotsooni kutsumast läbikukkunud ideeks, millest tuleks loobuda mitte aga täiendavate rahanduspoliitiliste meetmetega toetada.
• An ever-deeper democratic deficit – Economist’is ilmus hiljuti pikem artikkel, mis käsitleb Euroopa Liidu sügavama integreerituse võimalusi olukorras, kus liikmesriikide valijad ei pruugi taolisi samme käsitleda legitiimsetena. Kuidas taolisel juhul Euroopa Liitu koos hoida ja millised muudatused oleksid legitiimsuse tagamiseks vajalikud on vaid mõned küsimused, mis leiavad käsitlemist artiklis, mille autor on 27 erineva riigi valijaskonna seas üksmeele leidmises osas õigustatult skeptiline.

Kahjuks ei anna eelnevalt toodud artiklid erilist põhjust optimismiks vaid pigem aitavad mõista kui oluliseks võivad osutuda kreeklaste järjekordsed valimised juba 17. juunil pärast mida on põhjust taas kord küsida: kuidas edasi?

Tagged with:

Categorised as: ...