Huvitavaid artikleid suvisesse juulilõppu
3-D Copying Makes Michelangelos of the Masses – Virginia Postrel kirjutab 3D printerite potentsiaalist tuua ka kõige tavalisema inimeseni igati mõistliku hinna eest maailma skulptuuripärandi pärle. Mitmed muuseumid on juba asunud enda skulptuurikollektsioonide digitaliseerima, mille käigus luuakse detailne 3D-mudel arvutis, mille huvilised võivad alla laadida, et siis endale koopia printida. Eestiski on mitmeid ettevõtteid ja organisatsioone, mis on mõõduka tasu eest valmis 3D printimist võimaldama. Kena oleks kui ka kohalikust skulptuuripärandist hakkaks 3D mudelid veebi ilmuma, millega inimesed enda kodu ja töökohti saaks rikastada.
* * *
Honduras Prisons: Inmates, Corruption Rule Deadly Prisons – Honduras pole tuntud enda rikkuse poolest ning seepärast ei tohiks ka suurema üllatusena tulla, et Hondurase vanglasüsteem on oluliselt alarahastatud, mis sunnib nii vange kui vanglaametnike leidma alternatiivseid lahendusi. Tulemuseks on vanglad, kus valvurid hoiavad vangid vangla piirdeaiast eemal, kuid vangla territooriumil toimuva üle kontrolli ei oma. Tegu on sisuliselt autonoomsete linnadega, kus raha eest saab nii konditsioneeri kui rikkalikuma toidulaua ning miks mitte ka naise. Sõna saavad nii valvurid kui vangid, kes on teiste vangide poolt valitud kõiki vange esindama. Harukordne vaade isegi kõige ette ennustamatute inimeste organiseerumissuutlikkusele.
* * *
In Defense of Genetically Modified Crops – Sarah Zhang hajutab nende kahtlusi, kes on veendunud, et geneetiliselt muundatud taimed on saatanast. Zhang lükkab ümber nii mõnedki väited, mis on kaasnenud kahjurite vastast proteiini sisaldavate taimede kasutusele võtmisega viidates mitmetele uurimustele, mis väiteid kummutavad. Juttu tuleb ka geneetiliselt muundatud ja muundamata taimede sobivast vahekorrast nagu ka sellest, kuidas geneetiliselt muundamata taimed kasvavad paremini keskkonnas, mis sisaldab muundatud taimi. Selgub, et geneetiliselt muundatud taimed on nagu antibiootikumid – potentsiaalselt suure kasuga seni kuni nende kasutamisega üle ei pingutata.
* * *
Exhausted in the Vatican – juba sajandeid on Vatikan olnud üks suuremaid intriigide ja intrigantide pesasid ning Der Spiegeli vahendusel õnnestub veenduda, et paavsti ümber tiirleb jätkuvalt oportuniste ja võimuahneid kardinale. Probleemiks tundub olevat paljuski ka paavst ise, kes on loobunud paavsti rolliga kaasnevatest administratiivsetest kohustustest enda isikliku intellektuaalse pärandiga tegelemise kasuks, sest 85-aastasena ei jõua ta kõigega nagunii tegeleda. Katoliku kirik pole aga just vaene ja varad vajavad haldamist, personaliotsused tegemist ja kui neid ei tee paavst, siis teeb keegi vajalikud otsused tema eest.
* * *
Krugmenistan vs. Estonia – kui majandusteadlane ja praegune New York Times’i kolumnist Paul Krugman otsutas Eesti masuaegset kärpepoliitikat enda blogis moonutatult kajastada (hea ülevaade mises.ee’st), siis üllatas ilmselt mitte ainult Krugmani vaid ka paljusid teisi, kui Eesti president otsustas twitteris enda pahameelt ja pettumust Krugmani kirjutatu osas väljendada. Tulemuseks oli hulgaliselt rahvusvahelist meediakajastust, mille (põhjalikuks) kulminatsiooniks on BusinessWeek’is ilmunud artikkel, mis annab täiendavalt sõna nii Krugmanile kui ka eestlastele läbi vestluste poliitikute, akadeemikute ja isegi lihtinimestega. Mulle tundub, et Eesti ja eestlased väljusid sellest debatist võitjatena samas kui Krugman pole siiani valmis tunnistama, et tema Eestile pakutud valikud oleks olnud vastuolus tema enda põhimõtetega.
* * *
Happyism – Majandusteadlane ja majandusajaloolane Deirdre McCloskey kirjutab õnnelikkusest ja inimeste soovist õnne mõõta, mis on tänaseks saavutanud hirmuäratavalt pseudoteaduslikud mõõtmed. Pikemas essees juhib McCloskey tähelepanu sellele, mida enamus meist teab niigi (õnne tajuvad inimesed erinevalt ja inimeste õnne võrdlemine on paljuski naeruväärne tegevus) ja astub välja nii tarbijaühiskonna kui materialismi kaitseks juhtides tähelepanu sellele, kust tuleb tähendus inimeste eludesse ning mida see õnne defineerimise kohalt tähendab.
* * *
The Strongest Man in The World – Burkhard Bilger kirjutab New Yorkeris maailma tugevaimatest meestest ja võistlustest, millel nad üks-teisest mõõtu võtavad. Loo keskmes on Brian Shaw, kelle karjäär ja toimetamised on artikli läbiv motiiv, kuid tegu laiema mõtisklusega selle üle, kuidas inimesi tugevuse järgi järjestada ja mis juhtub kui lisaks treenimisele võetakse järjest kõrgemate saavutusteni jõudmiseks kasutusele arstide ja keemikute kokteilid. Tulemused ei ole just kõige traagilisem, kuid kirjeldused lihastest, mis suure surve all nagu kummipaelad katkevad, on mõtlemapanevalt meeldejäävad.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar